KASULIK | Kuidas vältida pettusi kasutatud autot ostes?

Autoostjatel, kes plaanivad mootorsõidukimaksu kehtestamise eel lähikuudel oma sõidukit uuema vastu vahetada, tasub valikute tegemisel vältida liigset rutakust, et mitte sattuda petturite ohvriks. Kasutatud autode müüja Longo Groupi müügidirektor Rainer Uukkiv jagab praktilisi soovitusi.

Kasutatud autode turg on aastatega küll järjest korrastunumaks muutunud ning suuremad automüüjad on astunud olulisi samme ausa kauplemise ja turu läbipaistvuse tagamiseks, kuid pettureid leidub endiselt. Ebaausad müüjad toovad jätkuvalt turule mahakantud autosid, võltsivad sõidukite ajalugu ning kerivad tagasi läbisõidumõõdiku näitu.

Kontrolli auto ajalugu

Kõige tõhusam viis võimalike pettuste vältimiseks on teha autole põhjalik taustakontroll. Esiteks tuleks veenduda, et auto registrinumber ja VIN-kood klapivad. VIN-koodi abil saab andmeid kontrollida erinevatest registritest ja küsida lisainfot ka margiesindustest.

Oluline on teada, et auto pole olnud suure liiklusavarii tõttu mahakandmisele määratud. Selline auto võib esmapilgul tunduda ideaalses korras, kuid selle konstruktsioon ja turvasüsteemid võivad suure avarii tõttu olla tõsiselt kahjustatud. VIN-koodi järgi on internetis võimalik leida andmeid mahakandmisele määratud autode kohta, näiteks avariiliste autode oksjonilehtedelt.

Tihti varjatakse ka seda, et autot on varem kasutatud takso või rendisõidukina. Kuna selliseid sõidukeid kasutatakse intensiivsemalt, on need enam kulunud ja vajavad sageli ulatuslikumat ning kallimat hooldust. Imporditud autode puhul saab sellist infot RDW-aruannetest.

Kontrolli läbisõidukimõõdiku õigsust

Läbisõidumõõdiku näidu tagasikerimine on endiselt üks levinumaid pettusi kasutatud autode turul, nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Transpordiamet küll kontrollib imporditud autode läbisõitu, kuid see ei kehti juba registris olevate autode kohta, mille näitu on varem muudetud.

Skeptiline tasub olla eriti väikese läbisõiduga Lääne-Euroopast toodud autode suhtes, kuna sealne igapäevane sõidumaht on sageli suur ja aastane keskmine läbisõit jääb 25 000–40 000 km vahele.

Pettuse tuvastamiseks on soovitatav kontrollida autohooldusajalugu. Uuematel autodel on hooldusajalugu digitaalne ja margiesindustest kergesti kontrollitav, kuid vanemate autode paberkandjal hooldusraamatud võivad olla võltsitud. Esimese asjana tasub internetist kontrollida, kas hoolduse ja remondi teostanud töökojad on tegelikult olemas. Kui hooldusraamatu templid näivad liiga uued ja ühtlased, võib ka see olla märk pettusest.

Suuremale läbisõidule viitavad ka erinevad kulumisjäljed. Näiteks väsinud välimusega automatt, juhiistme kanga või naha kulunud koht, kulunud roolikate ja käigukangi ümbris ning piduripedaali tugevalt kulunud kate. Samas ei saa välistada, et mõni detail on asendatud uuega – kui need osad näivad ülejäänud interjöörist liiga silmatorkavalt uued, tasub küsida, miks neid on vahetatud.

Tee proovisõit ja tehniline kontroll

Sageli varjatakse ka auto tehnilisi vigu või kahjustusi, mis võivad ilmneda alles pärast ostu – näiteks proovisõidul, hoolduses või tehnoülevaatusel. Probleemide varjamiseks kasutatakse mõnikord paksu värvikihti või eemaldatakse diiselmootoriga autodel tahmafilter (DPF) ja AdBlue-süsteem, mis võivad hiljem tähendada autoostjale suurt remondikulu.

Soovitatav on lasta sõiduk enne ostu mõnes autofirmas või ülevaatuspunktis tehniliselt kontrollida. Lisaks võiks ise kapoti alla vaadata, et avastada võimalikke õlilekkeid, pragunenud voolikuid või juhtmeid. Proovisõidul tasub tähele panna ebatavalisi helisid ja katsetada käigukasti toimimist, sõites ka maanteekiirusel.

Lõpetuseks võib kontrollida müüja tausta, sisestades tema nime Google’i otsingusse. Kui selgub, et tal on täitmata tarbijavaidluskomisjoni otsuseid või tema suhtes on algatatud pettusega seotud kohtumenetlus, on targem sellest tehingust loobuda.