Tööinspektsioon vastab: kuidas säilitada kaugtööl oleva töötajaga usaldus?

Töötaja tahab teha kaugtööd. Kuidas saab aga tööandja veenduda, et võib teda usaldada?

Kaugtöö ja kodukontor on muutunud kaasaegse töömaailma lahutamatuks osaks, eriti pärast koroonapandeemiat. Kuigi kodukontor pakub töötajatele paindlikkust, kaasneb sellega ka mitmeid väljakutseid nii töötajatele kui ka tööandjatele. Kodukontor on töökeskkond, mille ohutegurite hindamine ning tööandjapoolse ohutuse tagamine on väga keeruline. Kodukontorisse lubamine ning sealse turvalisuse loomine on tööandja ja töötaja kokkulepe, mille täitmiseks on vaja mõlemapoolset usaldust.

Kodukontor võib esmapilgul tunduda lihtsa ja mugava lahendusena, kuid see toob kaasa ka teatud riskid. Kontoriruumides on tööandjal võimalik tagada töötajate ohutus ja luua optimaalne töökeskkond vastavalt kehtivatele töötervishoiu seadustele. Kodukontoris seda võimalust ei ole. Tööandja ei näe, millises keskkonnas töötaja viibib, mistõttu on töötingimuste kontrollimine keeruline.

Esmalt tuleb rõhuda sellele, et termin „kodukontor“ on sõnaliide, mis juba võiks näidata meile teatud ohumärke. Kodukontori puhul tuleb arvestada, et töö tungib töötaja eraruumi, mis võib mõjutada tema eraelu ja vaimset tervist. Inimesena reageerime enda keskkonnale ning kui magamistoast saab koosolekuruum, siis tahes-tahtmata võib see mõjuda und just töömõtete tõttu.

Teisalt tuleb siia valemisse ka tööandja. Tööruume saavad tööandjad koos esindajatega reguleerida ning veenduda, et töökeskkond vastaks töötervishoiu seaduse nõuetele. Kodukontori puhul aga tööandja ei näe, kus reaalselt tööd tehakse. Selline pime nurk võib seada ohtu töötaja, aga ka tööandja vastutuse tööülesannete täitmiseks loodud ruumide ees. Seega kodukontoris töötamine on sundlikult üles ehitatud just usalduse peale.

Usalduse hoidmiseks on võimalusi mitmeid ning seda tuleks hoida nii tehnilises kui sotsiaalses mõistes. Kodukontoriga nõustudes tuleks eelnevalt taotleda sinna minemise võimalus ning see taotlus peaks koosnema mõlemapoolsest kinnitusest. Töötaja peab kinnitama töökoha ergonoomikat, ohutust, turvalisust ning tööalast kättesaadavust. Tööandja roll on anda kodukontoris töötavajale inimesele kaasa teadmised ergonoomiliseks töötamiseks, mida temalt oodatakse ohutuks tööks ning kelle poole saab murede puhul pöörduda.

Üheks uusimaks psühhosotsiaalseks ohuks kodukontoris on pikaajaline töötamine üksinda, mis võib kaasa tuua sotsiaalse isolatsiooni. See omakorda võib mõjutada töötaja arusaama oma tööst ja töösuhetest. Tööandja peaks rakendama meetmeid, et kaasata kodukontoris töötavat inimest rohkem sotsiaalsesse suhtlusesse. Veebikoosolekud võivad küll pakkuda mingit lahendust, kuid sageli jääb kontakt pinnapealseks. Et vältida konflikte ja arusaamatusi, on oluline hoida inimestevahelisi suhteid elavatena – üksnes e-kirjade ja sõnumite vahendusel suhtlemine võib viia kommunikatsiooniprobleemideni, kuna sõnumite tõlgendamisel puudub kehakeele ja emotsioonide kontekst. Kokkuvõtlikult võib üksinda töötava inimesega tekkida konfliktid arusaamatustest, mille on tekitanud vähene suhtlus.

Usalduse säilitamiseks kodukontoris töötamise puhul on vaja töötaja ja tööandja koostööd. Tööandja ülesanne on veenduda, et töötaja teab, kuidas oma tervist tööajal kaitsta, ning pakkuda tuge töötingimuste loomisel ka kodus. Töötaja ülesanne on järgida tööandja juhiseid, hoida tööalast suhtlust ning vajadusel tulla arusaamatuste lahendamiseks füüsilisse töökeskkonda. Sel moel saab vältida konflikte ja säilitada usaldust ka kaugtöös.