Majanduseksperdid on kindlad: olukord ei ole kuue kuu pärast praegusest halvem

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali konjunktuuri ülevaatest selgus, et ettevõtjate ja ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord võrreldes eelneva kvartaliga mõnevõrra halvenenud. Ekspertide hinnangul taastub majandus aeglaselt, kuid ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast on positiivsed.

Ekspertide arvates on Eesti majanduse hetkeolukord selle aasta kolmandas kvartalis mõnevõrra halvem kui eelmisel vaatlusel juunis. Ekspertide ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast on aga positiivsed ning septembris ei arvanud mitte ükski ekspert, et majandusolukord võib kuue kuu pärast olla halvem.

„Majanduse seis mitmete ebasoodsate tegurite koosmõju tõttu on endiselt keeruline, kuid selle langus on pidurdunud ning näha on stabiliseerumise ja ka mõningaid paranemise märke,“ kommenteeris majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Kuna kolmandasse kvartalisse jäi ka valitsuse vahetus ja ühiskonnas toimus elav maksudebatt, siis arusaadavalt tekitas see inimestes ebakindlust, mis kajastub ka küsitluse tulemustes. Nüüdseks on otsused tehtud ja maksurahu saavutatud, mis peaks aitama kaasa kindlustunde paranemisele järgnevate kvartalite jooksul,“ lisas minister.

Mitmes tööstusharus on näha positiivseid arenguid

Konjunktuuri kolmanda kvartali ülevaates on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes jätkuvalt suurim majandusprobleem ebapiisav nõudlus, mille tõid ka sel korral välja kõik 15 küsitletud eksperti. Vähese nõudluse järel on majanduskasvu enim pärssivateks teguriteks rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, vähene innovatiivsus, oskustööjõu puudus ning ebasoodne keskkond välisinvestoritele.

Eesti pikalt kestnud majanduslanguse peamised põhjused on suurimate ekspordipartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaa kehv majandusolukord, kiiresti tõusnud intressimäärad ja Venemaa agressioonisõjast Ukrainas tingitud muutused energiaturul ja ka laiemalt. Kuigi Eesti majanduse taastumine on olnud oodatust aeglasem, on mitmes tööstusharus, näiteks puidutööstuses, elektriseadmete tootmises ja metalltoodete tootmises näha positiivseid arenguid. Samal ajal on töötlevas tööstuses aeglustununud töökohtade kadumine, mis viitab trendi pöördumise võimalikkusele. Samuti annavad langev euribor ja positiivsed muutused meie peamistel eksportturgudel lootuskiirt tänavuse aasta lõpuks.

Valitsuse prioriteet

Erkki Keldo sõnul on majanduse elavdamine valitsuse prioriteet ja alates oktoobrist üle nädala toimuvas majanduskabinetis arutatakse kogu valitsusega majanduse konkurentsivõime suurendamisega seotud teemasid ja võetakse vastu selleks vajalikke otsuseid.

Ministri kinnitusel on mitmed otsused juba tehtud, näiteks suurinvesteeringute ja ekspordi toetusmeetmete väljatöötamine, rakendusuuringute keskuses uute tegevussuundade käivitamine, et anda hoogu teadmuspõhise majanduse kasvule ning kaitsefondi mahu suurendamine.

„Ees seisab välistööjõu teemaline arutelu, mis aitab leevendada ettevõtjate jaoks pikalt püsinud oskustööjõu puuduse probleemi, ning kaitsetööstuse arendamise arutelu, mis on suurim tööstuse kasvuplaan Eesti ajaloos ning mis tugevdab meie kaitsevõimet ja majandust. Need on kõik vajalikud ja oodatud tegevused, mille mõju me ei näe selle kvartali konjunktuuris, kuid mis saavad koos teiste töös olevate tegevustega järgmistel aastatel Eesti majanduskasvu käivitavaks mootoriks,“ tõi Keldo näiteid.

Minister lisas, et fookus on seatud veel bürokraatlike takistuste ja aruandluskohustuste vähendamisele, kapitali kättesaadavuse parandamisele ja paindliku tööturu loomisele.

Tarbijad on endiselt pessimistid

Väliskaubanduse arenguväljavaated on ekspertide hinnangul positiivsed ja valdava enamuse ekspertide hinnangul on nii ekspordi kui ka impordi maht kuue kuu pärast suurem.

Inflatsioonitasemel edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid jagunenud kahte leeri: veidi vähem kui pooled (47%) arvavad, et kuue kuu pärast on see kõrgem, veidi üle poolte (53%) prognoosib inflatsiooni püsimist samal tasemel.

Tarbijad olid septembris majanduse olukorra suhtes jätkuvalt pessimistlikud, sest kuigi keskmine brutokuupalk ja mediaanpalk tõusevad ning hõive püsib ajalooliselt kõrgel tasemel, on majandus jätkuvalt languses. Tulevikuks annab optimismi, et keskmise palgakasvu prognoos ületab jätkuvalt aeglustuvat inflatsiooni.