Enefit Greeni kasum kasvas, kuid seda eelkõige tänu tuuliku kokkuvarisemisest saadud kompensatsioonile

Enefit Greeni äritulud ulatusid kolmandas kvartalis 43,5 miljoni euroni, mida oli 2% vähem kui mullu samal ajal.

Sealhulgas vähenes müügitulu rohkemgi, teenides kvartaliga 33,8 miljonit eurot, mida oli 15% vähem kui aasta tagasi. Müügitulu kukkumist mõjutas asjaolu, et tänavu märtsis müüdi maha Paide ja Valka koostööjaamad, mis kajastusid eelmisel aastal tulemustes, kuid enam mitte. Selle tõttu vähenes müügitulu 5,8 miljoni euro võrra.

Võrreldes aasta varasemaga kasvas märgatavalt elektri netotoodang, ulatudes 342 GWh-ni, mida oli 32% rohkem kui eelmisel aastal. Sealhulgas 150 GWh tuli uutest tuule- ja päikeseparkidest. Kuigi Enefit Green tootis rohkem elektrit, siis seda müüdi edasi oluliselt väiksema hinnaga. Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 50,3 eurot MWh kohta (aasta tagasi 83,9 €/MWh). Grupi koduturgude keskmine elektrihind oli kvartalis 87,5 €/MWh (võrdlusperioodil 97,8 €/MWh).

Värskelt Enefit Greeni juhtima asunud Juhan Aguraiuja sõnas, et firmal on ruumi parandada kasumlikkust. „Meie praegune peamine eesmärk on saada kõik ehituses olevad projektid valmis ja panna võimalikult hästi tulu teenima, et saavutada investeeritud kapitali tootlus, mis ületaks meie kaasatud kapitali hinda. Viimasel ajal on sellega olnud raskusi – jooksev 12 kuu investeeritud kapitali tootlus (ROIC) oli kvartali lõpu seisuga pisut alla 5%, omakapitali tootlus oli 8,5%. Madalate näitajate põhjuseks on see, et kapitali oleme kaasanud küll palju, aga projektide töölerakendamine ja positiivse rahavooni jõudmine on erinevatel põhjustel nõudnud rohkem aega kui me seda oleksime tahtnud,“ sõnas ta.

Kvartalitulemustele aitas aga kaasa taastuvenergiatoetuste ja muude äritulude kasv, mis aastaga kahekordistus, 9,7 miljoni euroni. See tulenes Enefit Greeni ja GE Vernova kokkuleppest, mis sõlmiti seoses Akmene tuulepargi ehituse käigus toimunud intsidendiga, mille tagajärjel varises kokku üks tuulik. See kasvatas muid äritulusid 5,3 miljoni euro võrra.

Läbirääkimiste tulemusena leppisid Enefit Green ja GE Vernova seoses nimetatud intsidendiga kokku poolte vahel sõlmitud Akmene tuulepargi turbiinide tarnelepingu muudatuses, mis sisaldab kompensatsiooni 8,2 miljoni euro väärtuses, millest 3,9 miljonit tasus GE Vernova Enefit Greenile rahas ning ülejäänud summa tasaarveldati omavaheliste nõuete ja kohustustega. 8,2 miljonist eurost 5,3 miljonit eurot on kajastatud muudes ärituludes ning 1,6 miljonit eurot varasemalt tehtud investeeringute vähendusena. 1,3 miljoni euro ulatuses sõlmiti GE Vernova ja Enefit Greeni vahel täiendavad kokkulepped, millel puudus mõju Enefit Greeni finantstulemustele.

Tänu sellele kasvas ka Enefit Greeni puhaskasum kolmandas kvartalis, ulatudes 5,4 miljoni euroni (+8%).

Aguraiuja oli ettepoole vaadates siiski lootusrikas. „Suutsime edukalt lõpetada vaidluse oma olulise partneri GE Vernovaga Akmene mulluse intsidendi osas, Baltikumi suurimas Sopi-Tootsi tuulepargis on 35 tuulikut 38-st andnud esimese toodangu, Sopi päikesepark andis esimese toodangu paar päeva tagasi, veel enne aasta lõppu peaks tulema esimene toodang Kelme I tuulepargist. Peame nüüd vaatama, et saaksime ka nende uute parkide töökindluse võimalikult tempokalt kõrgel tasemel stabiliseeritud ning samal ajal rakendada tööle ka veel need varad, mis endiselt alles ehituses on – olulisima varana Kelme II tuulepark Leedus, millele panime nurgakivi kaks kuud tagasi.“

Ta lisas, et teise ja kolmanda kvartali tulemused on sesoonsuse tõttu ootuspäraselt madala toodangu ja majandustulemusega, aga just alanud neljas ja eesootav esimene kvartal on tuuleenergia tootjale peamine rahavoo teenimise aeg, mil tuleb koju tuua enamuse oma iga-aastasest tulemusest.

„Pikemaajaliselt on meie väljakutseks leida uusi võimalusi ettevõtte edasiseks arendamiseks. Meil on kaalumisel mitmeid ideid meie üsna suure arendusportfelli väärtuse kasvatamiseks. Kuna meie peamiste koduturgude – Balti riikide ning Poola elektrienergia turg on jätkuvalt defitsiidis, siis usun, et Enefit Greeni tugeva meeskonnaga leiame võimalusi, kuidas arendusportfelli väärtust investoritele kasulikult realiseerida,“ sõnas oktoobris Enefit Greeni juhtima asunud Aguraiuja.

Loo toimetaja on Enefit Greeni aktsionär.