KUULA | Ehitus 2025+: kuidas aitab arhitektuur kaasa tänapäevase õpikeskkonna loomisele?

Ehitusvaldkonna üks kandvaid osi on arhitektuur: just arhitektuur määrab, millised on need ruumid ja keskkonnad, kus igapäevaselt oma aega veedame. Eriti oluline on arhitektuur tänapäevaste uute koolide ja ka üldisemalt õpikeskkondade kujundamisel – on ju koolid tänapäevase hariduse andjana palju enamat kui lihtsalt õppehooned. Milline on õnnestunud koolimaja ja arhitektuur? Neil teemadel arutlevad stuudios arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige Markus Kaasik ning saatejuht Tanel Talve.

„Kool ei ole vaid maja, mis on betooni valatud ruum. See on terviklik õpikeskkond, kus on äärmiselt oluline nii see, mis on hoone sees, kui ka see, mis jääb koolimaja seinte taha. Koolis käimine seob endas ju nii formaalset kui ka mitteformaalset õppimist: kui esimene on seotud teadmiste omandamisega, siis teine pigem suhtlusoskuste, empaatia ja muude isiksuseomaduste arendamisega,“ toob esile Katrin Koov.

Seega on arhitektide pärusmaaks konkreetse koolimaja „välja mõtlemine“ selliselt, et õppetöö saaks olla edukas. Seejuures tuleb aga laiemalt vaadata kogu linnakeskkonda – palju sotsialiseerumist toimub ka teel kooli, kooli ümbruses asuvatel rajatistel jmt. „Kaasaja õpikeskkonna tähendus on palju enamat kui vaid toad ja neis toimuv,“ lisab õppejõud.

Kui vaadata Eesti demograafilist seisu, pole see kuigi rõõmustav: linnad suurenevad, laienevad ning maakohad tühjenevad inimestest. See omakorda tähendab, et linnadesse ja maale on vaja täiesti erineva idee ning teostusega koole. Muu hulgas näeb riiklik arengukava ette, et koolimajad maakohtades pole vaid koolid, need peaksid olema pigem kogukonnakeskused.

„Juba praegu ehitatakse koolidele maju, mis võtavad arvesse piirkonna erinevate eagruppide vajadusi. Need hooned ongi kogukonnakeskused, kus õppetööga paralleelsel või selle järel saab kogukond kasutada majas olevaid spordisaale ja ruume ühistegevuseks, kogunemiseks. Kooli söökla on avatud ka väljastpoolt majja tulijatele ja nii edasi. Nõnda jääb elu alles ka Eesti väikestesse kohtadesse,“ arutleb Markus Kaasik.

Stuudios räägitakse ka sellest, mismoodi mõjutavad koolimajade arhitektuuri kasutajate vajadused ja erinevad nõuded ning regulatsioonid. Lisaks vaadatakse otsa probleemidele, mis on seotud vanemate, täpsemalt nõukogudeaegsete õppehoonete renoveerimisega.

Saade on valminud koostöös aasta kõige olulisema ehituskonverentsi ja auhinnagalaga „Ehitus 2025+„, mis toimub 27. novembril 2024 T1 Venue konverentsikeskuses.