Kindlustaja: looduskatastroofid suurendavad kindlustusseltside kahjunõudeid

Euroopa kliimaagentuuri andmetel suureneb Euroopas äärmuslike loodusnähtuste – nagu tormid, üleujutused, rahe ja vihmad – esinemise sagedus. Suvel toimunud laiaulatuslikud vihmast ja tormist tingitud üleujutused Lätis, Leedus ja Poolas, aga ka Tartus, on iseloomulikud näited meie regioonist, kirjutab ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

Maailma üks suurim edasikindlustuskontsern Munich Re, kuhu kuulub ka ERGO, on aastakümneid analüüsinud ja hinnanud loodusõnnetuste põhjustatud kahjusid eri regioonides. Selle aasta esimese poole kliimamuutuste uuringutest hakkab silma kolm peamist suundumust, mis mõjutavad nii inimeste vara kui ka tervist: ebatavaliselt kõrged temperatuurid ja kuumarekordid kogu maailmas; kõrge veetemperatuur, mis omakorda soodustab orkaanide moodustumist; soojem atmosfäär, mis toob kaasa rohkem niiskust, ekstreemsemaid ilmastikuolusid ja tugevat vihma.

Muutuva kliima pöördumatud mõjud

Hiljutises pressiteates informeeris Munich Re, et selle aasta esimese poolaasta ülemaailmne kindlustatud kahjude ulatus (62 miljardit USA dollarit) oli suurem kui viimase kümne aasta keskmine (37 miljardit USA dollarit). Need numbrid kinnitavad, et sagedasemad ja tõsisemad looduskatastroofid on suurendanud kindlustuspakkujate väljamakstud hüvitisi.

Võrreldes muu maailmaga on Balti riigid kliimamuutustest vähem mõjutatud, kuid siinsed suvised tormid, tugevad vihmasajud ja üleujutused olid sel aastal samuti äärmuslikud ning tõid kaasa kindlustusjuhtumite tulva. Ühe juuli lõpus esinenud tormi ja tugeva vihmasaju tagajärjel tekkinud üleujutuse tulemusel laekus ERGO-le Balti riikides ühtekokku ligi 1600 kahjuavaldust umbes kolme miljoni euro hüvitamiseks. Võrreldes teiste Balti riikidega oli selle aasta suvi Eesti vastu leebe ning suurimaks kahjuks osutus vihmast tingitud üleujutus Tartus, mille tulemusel registreerisid ERGO kliendid kahjusid kokku summas 130 000 eurot.

Varade kindlustamisel arenguruumi jagub

Kindlustuse vajalikkus ja kasu on kõige paremini nähtav õnnetuse või katastroofi korral. Munich Re andmetel oli 1980. aastate alguses kindlustatud vaid umbes veerand loodusõnnetuste kahjudest – seda isegi täiesti arenenud kindlustusturgudel. Varade kindlustatus on aastate jooksul kasvanud, kuid kindlustatud kahjud moodustavad endiselt vähem kui poole kogukahjudest. Ka Eestis on kindlustatud varade osakaal iga aastaga kasvanud, kuid kahjuks on endiselt hulganisti kindlustamata varasid. Peale kindlustamata kodude on kindlustamata ka märkimisväärne hulk korteriühistuid. Mulluste tormide tõttu katuseta jäänud korterelamute juhtumid üle Eesti tõid selle mure teravalt esile.

Positiivse arenguna näeme samas, et looduskatastroofide sagenemine on suurendanud nii üksikisikute kui ka ettevõtete teadlikkust. Üha enam mõistetakse, et kui juhtub midagi ootamatut – loodusõnnetus, tulekahju või muu ootamatus –, siis ilma kindlustuseta on selliseid kahjusid väga raske kanda. Kindlustuse roll ongi sellistes ettenägematutes olukordades aidata inimestel ja ettevõtetel rahaliste kahjudega paremini toime tulla ja võimalikult lühikese aja jooksul naasta oma tavapärase elu- ja töökorralduse juurde.

Valmisolekut loodusõnnetusteks tuleb tõsta

Äärmuslikud ilmaolud võivad sageli tabada ootamatult ja nende mõju sõltub sellest, kui hästi on inimesed ja ettevõtted nendeks valmistunud. Kindlustajana jälgib ERGO ilmateenistuse hoiatusi, et tagada valmisolek nii oma klientidele kui ka ettevõtte sees.

Üks osa valmistumisest on kindlasti ka oma vara korras hoidmine: teha majale tiir peale, vaadata üle katuse ja välisfassaadi olukord, hinnata puude kaugust, aga ka kõrgust ja võimalikku majale langemise ohtu. Väga positiivne näide sellest, kuidas inimesed oma varast hoolivad, oli eelmise suve rahetorm, mis tabas eelkõige Riiat, aga jõudis ka Sõrve poolsaarele. Kuna oli reaalne võimalus, et erakordne rahetorm jõuab ka Tallinna, oli enamik parkimismajadest ja sillaalustest riskiteadlike klientide autode poolt hõivatud.

Varakindlustuse tingimused võivad muutuda

Aina raskemate tagajärgedega loodusõnnetused nõuavad kindlustusandjatelt kõrgendatud tähelepanu. Jälgime pidevalt looduskatastroofide sagedust ja kahjude ulatust. Muutuv kliima nõuab teistsugust lähenemist kõigile kindlustustoodetele, millega on seotud looduskatastroofi oht. Tähelepanu vajab nii hinnakujundus, reserveerimine, kindlustustingimused, edasikindlustus, turundustegevus ja klientide arengutega kursis hoidmine. Katastroofide sageduse ja kahjude ulatuse kasv mõjutab päeva lõpuks ka kindlustuskulusid. Täna saame öelda, et praegu puudub Balti regioonis otsene vajadus varakindlustuse põhimõtteid suures ulatuses üle vaadata ning saame jätkata oma klientide toetamist senisel kujul.

Kindlustus on solidaarse riskijagamissüsteemina toiminud sajandeid. Kõige olulisem põhimõte on see, et kindlustatakse ootamatuid ja ettenägematuid riske, mille esinemise tõenäosust ja kahju ulatust on võimalik hinnata ning seejärel riskile vastav kindlustusmakse leida. Tulevikus võib teoreetiliselt ette tulla olukordi, kus näiteks üleujutusriski tõenäosus mingis konkreetses asukohas on liiga suur, et kasutada kindlustust solidaarse risikimaandusmeetmena. Kui teaduslikud andmed näitavad, et üleujutusrisk konkreetses asukohas realiseerub korra näiteks kahe või viie aasta jooksul, ei oleks õiglane teiste kindlustatud klientide suhtes neid riske klientide vahel jagada.

Arengud looduskahjudega, kuid ka kiired muutused andmete kättesaadavuses nõuavad kõrgendatud tähelepanu, aga võimaldavad ka kiiret infovahetust klientide ja teiste seotud pooltega. Minu hinnangul on ühiskonnale tervikuna kasulik, kui inimesed on hästi informeeritud neid ümbritsevatest riskidest – seda nii üldiselt kui ka võimalike looduslike ohtude suhtes. Kindlustussektori üldisem ülesanne on klientide parem informeerimine nendest riskidest.