Ekspert võrdleb Balti riikide pealinnu: Vilniuses on kinnisvaraturg aktiivseim, Riias ruutmeetrid kõige kättesaadavamad

Välisinvestorite jaoks on Baltikum ühtne turg. Kõigis Balti pealinnades tegutsejad aga ilmselt nõustuvad, et Tallinnal, Riial ja Vilniusel on oma eripärad. Nii ka kinnisvarasektoris. Sellest kirjutab pikemalt Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm.

Riia turul vanem kinnisvara ja soodsam hind

Riia on Tallinnast umbes kolmandiku võrra suurem, kuid uute korterite müüginäitajad jäävad tänavu Tallinnaga samasse suurusjärku. Enamik tehinguid tehakse seal nõukogudeaegsete korteritega, mille hind jääb vahemikku 900–1100 eurot/m². See on pea poole soodsam kui sarnaste korterite hind Tallinnas.

Uusarenduste hinnad Riias jäävad vahemikku 2100–3500 eurot/m². Tallinnas on võrdluseks hinnatase juba üle 4000 euro/m². Kuna vanemad korterid moodustavad suurema osa pakkumisest, on Riias korterid oluliselt taskukohasemad ja kättesaadavamad kui Tallinnas ja Vilniuses. Swedbanki andmetel saab keskmine leibkond lubada endale Riias 82 m² suurust korterit, vastav näitaja on Tallinnas 54 m² ja Vilniuses 50 m².

Erinevalt Tallinnast ja Vilniusest on Riia rahvaarv kahanemas, mis tekitab sealsele elamuarendusele pikemaajalises vaates omaette riske. Kuid kuna vanema ja amortiseerunud kinnisvaramahu osakaal on niivõrd suur, siis püsib ka nõudlus vahetada vana kodu uue vastu.

Vilniuses kõige aktiivsem kinnisvaraturg

Vilnius on praegu Baltikumi aktiivseim eluasemeturg. Citify andmetel on selle aasta jooksul Leedu pealinnas müüdud 2343 uut korterit, Tallinnas 897.

Üks Vilniuse uusarenduste turu eripära on see, et kodusid müüakse viimistlemata karbina. Nii et kui Vilniuses jääb uute korterite ruutmeetrihind elamurajoonides 1900–3100 eurot/m² kanti, siis pärast koduostu tuleb ise lahendada ka viimistlemine (põrandad, värvimine, valgustid, vannituba ja köök), mis lisab hinnale 500–700 eurot/m².

Leedu majandus on viimase aja kriisidele paremini vastu pidanud: SKP kahanes 2023. aastal vaid 0,3% võrra ja suureneb prognooside kohaselt 2024. aastal 1,5–2%. Võrdluseks kahanes Eestis SKP 2023. aastal 3,1%, mis on suurim langus Balti riikides, ning ka sellelt aastalt oodatakse veel negatiivset numbrit. Lisaks on Leedu tarbijakindlus kõrgem kui Tallinnas ja Riias, mille üheks tulemiks on ka Vilniuse oluliselt aktiivsem eluasemeturg.

Väljakutsed ja väljavaated

Kõik kolm Balti pealinna on seisnud silmitsi sarnaste väljakutsetega, nagu majanduslangus, kõrge inflatsioon, rekordilised intressimäärad ja keeruline geopoliitiline olukord. Need tegurid on vähendanud tarbijakindlust, kinnisvara kättesaadavust ja kinnisvaraturu üldist aktiivsust.

Kuigi oleme väiksed ning mõjutatud naaberriikide turuolukorrast, siis sellegipoolest on Tallinna, Riia ja Vilniuse kinnisvaraturul ka kohalik eripära, mis mõjutab arendajate ja koduostjate olukorda. Ühendab meid loomulikult alanevate intresside tuultes uue turutõusu ootamine.