Aasta noor ettevõtja: riik ei tohi olla ülehoolitsev ema
(87)
Aasta noor ettevõtja on nooruses väga erilise eriala valinud Silver Pütsep. Koos temaga on Top Marinest saanud üks piirkonna hinnatuim tegija oma valdkonnas.
Pütsepale meeldis joonestamine juba nooruses ning Kuusalus üles kasvanud poisile oli meri väga lähedane. Kui ta Kuusalu keskkooli lõpetas, siis oli tal valik, kas minna õppima arhitektuuri või sadamaehituse ja rannikutehnika eriala. Aasta oli 2010 ning valik langes viimase kasuks.
„Laevad ja merendus on mulle hingelähedased. Ma ei mäletagi, miks arhitektuur mulle sobilikuna ei tundunud, aga seda ma ei valinud. Samas ei olnud ma ka teinud aastaid eeltööd, et minna sadamaehitust õppima,“ meenutab Pütsep nüüd. Ta lõpetas eriala 2016. aastal.
Tööle otse koolipingist
Pütsepa sõnul tundus valdkond ka õppima asudes ja sellega juba tutvudes igati õige asi ning ka seltskond oli lahe. „Mis seal salata, eks eriala ise oli ka eriline,“ tõdeb ta. Õppima asus seda toona kaheksa inimest ning lõpetas neli. Enam seda eriala TTÜ-s ei õpetata.
Aasta noor ettevõtja ei teadnud täpselt, milline on õppima asudes tema tuleviku tööandja. Sadamaehitusega tegeleb Eestis peamiselt neli ettevõtet. Üks kursavend töötas Top Marines ning otsustas sealt ühel hetkel lahkuda ja soovitas Pütsepa. „Sain otse koolipingist sinna tööle,“ ütleb ta ise.
Alguses sai temast projektijuht ning esimeseks veetavaks projektiks oli kohe uhke Haven Kakumäe. 2019. aastal jagunes Top Marine ja tekkis eraldi firma Top Marine Infra OÜ, mida Silver Pütsep hakkas juhtima ja laiendama. Ta oli siis 28-aastane.
„Juhin ettevõtteid, mis tegelevad Top Marine brändi ujuvkaide ehitamisega Eestis, Soomes ja Rootsis,“ selgitab ta. Nad on kasvanud Läänemere regioonis üheks suuremaks tegijaks ning töid teevad ka Lätis ja Leedus. „Juhiks saamine oli ühest küljest loogiline asjade kulg, aga teisalt ei pakuta sellist võimalust just tihti.“
On üks suurtest
Ühe mehe ettevõttest on tänaseks saanud grupp. Täna on neil eri riikide peale kokku neli projektijuhti. Töid saadakse selles nišivaldkonnas kolme moodi. Esimene variant on riigihanked, siis erahanked ja kolmas sammas on privaatsete ujuvkaide kliendid. Pütsep toob välja, et hetkel on näiteks Espoo linna korraldamas kolmeaastast raamhanget ning ka Top Marine on laua taga. Toimunud on eelläbirääkimised ja peagi kuulutatakse välja hange.
„See ongi kõige tavapärasem viis, kuidas me projekte saame. Teine on erahanked, kus tuleb eriti mängu usaldusväärsus ja suust-suhu liikuv info. Kõige keerulisem ongi Soomes nii tegutseda, et sind jäädakse usaldama. Teeme selle nimel kõvasti tööd,“ saab Pütsep öelda.
Kui küsida Pütsepalt, kes on kitsas valdkonnas need suured, kellega konkureeritakse, siis ütleb ta kiiresti, et nemad üks suurtest ongi. Rootsis on kolm suuremat tegijat ja nemad seal 4. kohal. „Kõik on kõigile teada ja eks me kempleme erinevate projektide pärast.“
Võimalused siseveekogudel
Top Marine Infra teeb üldiselt võtmed kätte lahendusi, mis hõlmavad endas nii planeerimist, tehnilise lahenduse välja mõtlemist, tootmist kui ka elluviimist. Nende tuntumad ujuvkaide projektid on Haven Kakumäe kõrval olnud ka Kalevi Jahtklubi juures, Port Noblessneris ning Pärnu Jahtklubis. „90% Eesti sadamatest, kus on ujuvkaid, on meie tehtud,“ saab Pütsep öelda.
Ettevõtte võimalusi näeb Pütsep Euroopas. Palju päringuid on tulnud viimasel ajal Iirimaalt ning põnevad on ka Austria jõgede ja järvede sadamaprojektid. Saksamaal tegutsevad nad Berliini ümbruses, kuid riik on palju suurem ning ka seal on siseveekogusid palju, kus ujuvkaisid vaja on. Vahemeri jääb neile juba natuke kaugeks.
„Eestis on ka potentsiaali just siseveekogudes, kuhu võiks väikesadamaid tulla. Viimane hea näide on Oiu sadam.“
Ettevõtlus on aga Pütsepa sõnul kui ameerika mäed – pidevalt kiirelt üles-alla, kuid lõppkokkuvõttes on neil hästi läinud. „Oleme ikkagi üks hinnatumaid ujuvkaide tarbijaid Läänemere ümbruses.“
Kui võitjalt küsida, mida ta teeks teistmoodi kui tänane valitsus, siis ütleb ta esmalt, et valusad otsused tuleb kiiremini ära teha.
„Nad peaks jätma ära arusaama, et riik peab olema ülehoolitsev ema,“ soovitab ta veel.
