Riigikohus tegi ülemöödunud kolmapäeval (23.10.2024) kaasomandi jagamise vaidluses nr 2-22-2159 otsuse, mis suunab senist kaasomandi kasutuskorraga seonduvat praktikat üle vaatama ja muutma.
Kohtuasja sisu ja kaasomandi jagamine
Kohtuasjas oli tegemist kinnistuga, mis kuulus kahele kaasomanikule võrdsetes mõttelistes osades (50/50). Üks kahest kaasomanikust pöördus kohtusse, et kaasomand lõpetada ja müüa kinnisvara avalikul enampakkumisel. Kaasomanikud olid sõlminud kasutuskorra kokkuleppe, mille järgi üks kasutas uuemat ja väärtuslikumat osa hoonest (hindamisakti järgne väärtus 400 000 eurot) ning teine kaasomanik vanemat ja vähem väärtuslikumat osa (hindamisakti järgne väärtus 103 000 eurot). Maakohus jaotas avalikul enampakkumisel kinnistu müügist saadava raha vastavalt mõlema poole kasutuses olevate majaosade väärtustele ehk ligikaudses proportsioonis 80/20. Riigikohus aga leidis, et enampakkumiselt saadav raha tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi mõtteliste osade suurusele ehk 50/50. Seega, kui kinnistu müüakse hinnaga 508 000 eurot (s.o. kogu kinnistu hindamisakti järgne väärtus), on jaotuse viisist tulenev vahe u. 152 000 eurot väärtuslikuma majaosa kasutava kaasomaniku kahjuks ja teise kaasomaniku kasuks. Faktiliselt tähelepanuväärne (aga õiguslikult ebaoluline) on ka see, et maakohtu istungil nõustus vähem väärtuslikumat hooneosa kasutav kaasomanik, et tema saab üksnes 20% tulemist (vastavalt tema kasutuses oleva hooneosa turuväärtusele), kuid hiljem leidis, et lähtuda tuleb omandi osast, mitte kasutuskorrast.
