KUULA | „Parim enne“ möödas – mida teha aeguva linnaruumiga?

Kuigi „parim enne“ on termin, mida leiab tavaliselt toidupakenditelt, võiks sama mõistet kasutada ka Eesti linnade vananevate hoonete kohta. Mis neist saab, kui kasutusaeg hakkab lõppema ja tehnosüsteemid ei vasta enam tänapäeva vajadustele? Ehitusvaldkonna eksperdid Kadi Metsmaa, Riho Kirss ja Johann-Aksel Tarbe arutlevad, kas sellised hooned tuleks lammutada, renoveerida või anda neile sootuks uus roll.

Vestluse põhifookuses on ehitiste kestlikkus, elutsükli pikendamine ning renoveerimise ja lammutamise vahekord Eesti ehitussektoris.

„Kui toidu puhul otsustab aeg, millal see enam kõlblik ei ole, siis ehitiste puhul võib ka väline olukord oma rolli mängida,“ selgitab Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse esimees Kadi Metsmaa, tuues esile, kuidas hoone võib kaotada oma väärtuse mitte vaid füüsilise kulumise, vaid ka funktsiooni vananemise tõttu. „Ei ole mõtet enam „supi“ sisse panna, kui ehitis on oma aja ära elanud,“ lisab ta humoorikalt.

Ehitusinsener Riho Kirss räägib pikemalt tehnosüsteemidest, mis sageli piiravad hoone eluiga, kuna sellised elemendid nagu kaablid ja ventilatsioonisüsteemid on mõeldud kestma vaid teatud aja. „Tehnosüsteemid vananevad kiiresti, need tuleb asendada, nende kasutamine jätab oma jälje,“ tõdeb ta, osutades, et renoveerimine ei suuda alati anda ehitisele uusi vajalikke funktsioone.

Arhitekt Johann-Aksel Tarbe lisab, et linnaruumis toimuvad muutused avaldavad hoonetele märgatavat mõju. „Linn areneb ja muutub pidevalt ning see tähendab, et ka hoonete funktsioonid peavad ajas muutuma,“ räägib Tarbe, tõmmates paralleeli olukorraga, kus kunagine kortermaja võib nõudluse kasvades saada büroohooneks või vastupidi.

Arutelu juhib Tanel Talve.

Saade on valminud koostöös aasta kõige olulisema ehituskonverentsi ja auhinnagalaga „Ehitus 2025+„ mis toimub 27. novembril 2024 T1 Venue konverentsikeskuses.