KUULA | Kas Eesti on valmis järgmiseks sammuks kestlikuma ehituse suunas?

Saates „Ehitus 2025+“ arutlesid Hundipea kliimaneutraalse asumi idee eestvedaja Markus Hääl, Rand ja Tuulbergi kestlikkuse juht August Kompus ning Miltoni kestliku elukeskkonna ekspert Tõnis Arjus ehituse tuleviku üle. Kas olemasolevad seadusandlikud ja majanduslikud takistused lubavad kestlikel lahendustel juurduda või võidab tegelikke kestlikkuse eesmärke hoopis rohepesu?

Kuigi vestlusring on kestlikkuse vajalikkuses üksmeelel, osutavad osalejad teravalt ka suurimatele kitsaskohtadele. Nii tõstab August Kompus esile seadusandliku raamistiku takistusi, mis ei soosi kestlike materjalide kasutuselevõttu. „Arendajad tohivad oma arenduste sees purustatud betooni täiteks kasutada, avalikel teedel aga mitte,“ märkis Kompus, pidades seda üheks väljakutseks. Samuti tõi ta välja, et rohepesu võib tekitada inimestes ekslikke eelarvamusi kestlikkuse suhtes. Ta märkis: „Tihti nähakse kestlikkust negatiivsest võtmes... Inimesed võtavad seda kui midagi, mis justkui läheb nende raha või ressursside arvelt.“ Kompus usub, et läbipaistvam ja lihtsam regulatsioon ning soodustused võiksid päriselt julgustada ettevõtteid rohkem panustama.

Tõnis Arjus seostas kestlikkust ja planeeringud ka Eesti regionaalpoliitikaga. „Kui me ütleme, et Eestis peab olema hea elu igal pool, siis mida see päriselt tähendab?“ küsis ta, juhtides tähelepanu asjaolule, et kestlik planeerimine peab hõlmama tervet riiki. Eesti elatakse liiga hõredalt võrreldes näiteks Taaniga, mis tähendab per capita suurt kulutust eluviisile. „See ei olegi jätkusuutlik, kui me kõik oleme maailmaturul ühesuguste sisendhindadega,“ leidis Harjus.

Üks olulisemaid arutelupunkte puudutas rohepesu: kas sellest saab kasu või takistab see tõelise kestlikkuse suunas liikumist? Markus Hääl toonitas, et sageli nähakse rohepesu kui „kõigest reklaami või propagandat“, mis tekitab kestlikkuse suhtes eelarvamusi. Harjus lisas, et algus võib olla raskendatud ja kulukas, kuid arendused kestlikkuse suunas viivad pikas perspektiivis siiski edasi.

„Rohepesu võib olla ajutine nähtus,“ sõnas Harjus. Ta rõhutas, et ajapikku, kui kestlikud lahendused muutuvad tavapäraseks, väheneb ka rohepesu vajadus. Siis näeb avalikkus neid kui loomulikku osa igapäevaelust, mitte kui pealesurutud trendi.

Tanel Talve juhitud saates tuli selgelt esile, et Eesti ei ole veel järgmise sammu astumiseks päris valmis – ees seisab teekond, mis vajab põhjalikku ümbermõtestamist ja tugevat koostööd.

Saade on valminud koostöös aasta kõige olulisema ehituskonverentsi ja auhinnagalaga „Ehitus 2025+“ mis toimub 27. novembril 2024 T1 Venue konverentsikeskuses.