Swedbanki ökonomist: Venemaa majandus on üle kuumenemas

Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja analüüsib, et Venemaa majandus on üle kuumenemas.

Valitsussektori ekspansiivne rahapoliitika suurendab inflatsioonisurvet

Valitsussektori enneolematud sõjakulutused ei ole Venemaa majandust üksnes toetanud, vaid on viinud majanduse ülekuumenemiseni. Mobilisatsioon ja sellega kaasnenud noorte spetsialistide lahkumine riigist on viinud struktuursete probleemideni tööjõuturul ning sõjatööstuse kasv on pinget veelgi lisanud.

See on omakorda vedanud palgakasvu, mis on eelmise aasta lõpust olnud 20% lähedal. Tugev palgakasv ületab inflatsiooni, mistõttu kasvab ka reaalpalk. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste sissetulekute kiire kasv, pingeline tööjõuturg ning tugev majapidamiste kindlustunne on omakorda vedanud sisenõudlust. Pakkumine ei ole aga suutnud tugeva nõudlusega sammu pidada, mis on tugevdanud inflatsioonisurvet.

Järgmisel aastal plaanib Venemaa valitsus sõjakulutusi veelgi suurendada

Kui valitsus võttis eelmisel aastal vastu 2024. aasta riigieelarve ning 2025.–2026. aasta kava, siis sellega oli järgmiseks aastaks ette nähtud sõjakulutuste vähenemine (10,8 triljonilt rublalt 2024. aastal 8,5 triljoni rublani 2025. aastal). Sellest hoolimata sõjakulutused järgmisel aastal hoopis tõusevad. Septembri lõpus riigiduumasse saadetud 2025. aasta riigieelarve eelnõus on ette nähtud sõjakulutusteks 13,5 triljonit rubla (ligi 125 miljardit eurot) ehk 6,3% sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st). Sellega tõuseb sõjakulutuste osakaal kogukuludest 32,5 protsendini. Kui lisada siia juurde sisejulgeolekule planeeritavad 3,5 triljonit rubla, tõuseb osakaal 41 protsendini kogukuludest.

Samas võivad tegelikud sõjalised kulutused kujuneda planeeritavast veelgi suuremaks, nii nagu see on tõenäoliselt olnud ka varasematel aastatel. Venemaa valitsussektori kogukulutused on viimastel aastatel ületanud eelarveseadusega ettenähtud eesmärke. 2023. aastal ületasid kogukulutused eesmärki 7% ehk 2 triljonit rubla ning sel aastal prognoosib Venemaa rahandusministeerium, et kogukulud ületavad eesmärki üle 7% ehk 2,7 triljonit rubla.

Soome Panga arvutuste järgi moodustavad sõjalised kulutused sel aastal kokku ligi 15 triljonit rubla ning järgmisel ligi 19 triljonit rubla.

Kuna Venemaa hoiab aga tegelikku kulude struktuuri alates 2022. aastast saladuses, ei ole täiendavate sõjakulude tegelik suurus täpselt teada. Lisaks võib osa sõjakuludest olla ka teiste kulukategooriate all, mis samuti suurendab tegelikku sõjakulu. Soome Panga Arenevate Turgude Instituudi arvutuste järgi moodustavad sõjalised kulutused sel aastal kokku (nii otsesed kui ka teiste kategooriate alla liigitatud) ligi 15 triljonit rubla ning järgmisel ligi 19 triljonit rubla.

Kuna sõjalised kulutused tõusevad järgmisel aastal kogukulutustest kiiremini, peab see millegi arvelt ka tulema. Sõja- ja sotsiaalkulutuste erinevus suureneb, kuna järgmisel aastal sotsiaalkulutusteks eraldatavate vahendite hulk väheneb. Kui arvestada ka praegust inflatsioonilist keskkonda, on sotsiaalkulutuste reaalne langus isegi suurem. Kui aastatel 2019–2021 moodustasid sotsiaalkulutused keskmiselt 27–30% kogukuludest, siis järgmisel aastal langeb osakaal 16 protsendile.

Venemaal jõustub järgmisel aastal maksureform

Nafta- ja gaasitulude kahanemise tõttu muudab Venemaa oma tulude struktuuri, viies läbi maksureformi. Nii tõstetakse järgmisest aastast ettevõtete kasumimaksu 20%-lt 25%-le ja lisatakse astmeid üksikisiku tulumaksule (varasema 13% ja 15% asemele tuleb viis astet vahemikus 13% kuni 22%). Samas ei jää puutumata ka käibemaksusüsteem, aktsiisid, riigilõivud jne.

Vaatamata maksureformile jääb Venemaa eelarve aga endiselt puudujääki. Järgmisel aastal peaks eelarvedefitsiit vähenema 1,2 triljoni rublani ehk 0,5%ni SKT-st, kuid tegelik puudujääk võib kujuneda kavandatust suuremaks nagu see on juhtunud varasemalt. Sel aastal kujuneb eelarve puudujäägiks 3,3 triljonit rubla ehk 1,7% SKT-st, algselt kavandati selle suuruseks aga 1,6 triljonit rubla.

Venemaa keskpank tõstis oktoobris baasintressimäära rekordilise 21 protsendini

Ekspansiivne fiskaalpoliitika suurendab inflatsioonisurvet, samas kui USA uued sanktsioonid, mille eesmärk on kärpida raha ja kaubavoogu Venemaale, nõrgendavad rubla. Rubla nõrgenemine toob aga omakorda kaasa imporditavate kaupade kallinemise.

Peale sanktsioonidele järgnenud meetmete rakendamise tõstis Venemaa keskpank oktoobris oma baasintressimäära 2 protsendipunkti võrra rekordilise 21 protsendini ega välista täiendavat intressitõusu. See aga näitab, et keskpank on mures praeguste arengute pärast. Kuna valitsus plaanib selle aasta lõpus ja järgmisel aastal majandusse rohkem vahendeid suunata, suurendab see survet inflatsioonile veelgi.