KASULIK | Ekspert vastab: kuidas kujuneb kaugkütte hind?

Ilmade külmenedes kasvab huvi energiahindade vastu. Hinnanguliselt tarbib ligikaudu 60% Eesti elanikest kaugkütet ning igal aastal kipuvad korduma samad küsimused – kuidas kujuneb kaugkütte hind ja miks see on piirkonniti nii erinev. Seda selgitab Adven Eesti kliendihalduse juht Kadri Koppel.

Laias laastus koosneb kaugkütte hind kahest põhikomponendist: muutuvkulu ja püsikulu. Muutuvkulu koosneb eelkõige kütuse- ja vähesemal määral ka elektrikulust. Nagu nimetuski annab viite, sõltub muutuvkulu turutingimustest, energiaressursside hinnakõikumistest ja kasutatud kogustest. Püsikulu hõlmab kaugküttevõrgu ja katlamajade hooldust, remonti, uuendamist, tööjõukulu ja muid püsikulusid, mis on vajalikud süsteemide tööshoidmiseks ning varustuskindluse tagamiseks.

Kaugkütte hinda kontrollib konkurentsiamet

Kaugkütteettevõtted ei saa hinda meelevaldselt määrata, vaid see peab olema kooskõlas konkurentsiameti kehtestatud reeglitega. Konkurentsiamet kontrollib ettevõtete kuluarvestust ja lubab neile ka teatud tulukust. Hinnavalem on välja töötatud selliselt, et hoida hinda tarbijate jaoks võimalikult madalal, kuid samas tagada ettevõtte jätkusuutlikkus.

Kui muutuvad hinna püsikomponendid, läbib kaugküttepakkuja põhjaliku hinnamenetluse, kus analüüsitakse kõikide kulude põhjendatust ja ettevõtte tegevust teenuse efektiivsemaks muutmisel. See toimub vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kui muutuvad muutuvkomponendid, on hinnamenetlus kiirem.

Miks võib hind piirkonniti palju erineda?

Kui palju hind küttehooaja jooksul ühes ja samas piirkonnas muutub, sõltub eelkõige kütuste hindadest. Eesti kaugküttefirmad kasutavad peamise kütusena hakkepuitu. Tarnelepingud sõlmitakse üldjuhul kogu hooajaks, kuid kütusemüüjal on ootamatute olukordade (näiteks energiakriisi) korral õigus hindu korrigeerida.

Kasutatavate kütuste kogus sõltub kõige rohkem välisõhu temperatuurist ning üldjuhul kehtib reegel: mida soojem talv, seda väiksemad kulud. Külmemate ilmade korral tuleb paljudes piirkondades lisaks mängu tipukoormuse kütus, milleks enamasti on maagaas. Seega sõltub kütuse kogukulu osalt ka gaasiturul toimuvast.

Sageli küsitakse, miks on eri piirkondades kaugküttel väga erinev hind. Kindlasti mõjutavad hinda kasutatavad kütused ning katlamaja ja võrgu seadmed – kuid erinevusi esineb ka siis, kui need kõik on üsna sarnased. Üks oluline hinnamõjutaja on võrgu kompaktsus ehk see, kui pikk on kaugkütte võrk ühe tarbija kohta. Mida rohkem tarbijaid ja lühem võrk, seda soodsam teenus.

Teine oluline erisuse tekitaja on investeeringud ning nende teostamise aeg – võrku ja seadmeid uuendades kergitavad need lühiajaliselt küll hinda, kuid pikas plaanis muudavad võrgu tõhusamaks ja tagavad töökindluse.

Kuidas hinnamuudatus jõustub ja mida oodata alanud kütteperioodil?

Hinnatõusu korral peab kaugkütteettevõte uuest hinnast kliente ette teavitama vähemalt ühe kuu. Hinnalanguse korral saab seda rakendada esimesel võimalusel.

Alanud kütteperioodi puhul on paljud kaugkütteettevõtted teatanud, et hinnad peaksid jääma möödunud aastaga sarnaseks. Hakkepuidu hind on veidi vähenenud, samas keskkonnatasud, reservkütusena kasutatava maagaasi hind ja mõned muud kulud suurenenud – need muutused tasandavad üksteist.

Kuid nagu kirjeldatud, mõjutavad iga piirkonna hinda kohalikud erisused.

Kuidas saab tarbija küttearve suurust mõjutada?

Tarbija poolelt aitab kõige tõhusamalt kütteteenuse maksumust vähendada hoone soojustamine ja tehnosüsteemide üldine korrashoid. Järjepidevalt hooldatud ja võimaluste piires kaasajastatud soojussõlm ning küttesüsteem tagavad efektiivsema energiatarbimise.