LHV: eestlaste keskmine kodulaenumakse jääb alla 900 euro kuus

Muutuv majanduskeskkond on toonud kaasa muudatusi ka koduostjate seas, selgub LHV kolmanda kvartali statistikast. Üha enam kodulaene võetakse koos kaastaotlejaga ning varasemast rohkem inimesi kaalub laenu tingimuste parandamiseks pangavahetust.

LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel selgitab, et laenu taotlemine koos kaastaotlejaga tuleneb osaliselt kinnisvara jätkuvalt kõrgest hinnatasemest, millest tingitult võib laen olla üksinda taotlejale liiga suur finantskoormus. „Kuigi euribori kõrge tase võiks tähendada suuremat koormust, moodustab laenumakse tavaliselt umbes 35% taotleja sissetulekust. Kui laen on võetud kahe peale, on see reeglina väiksem,“ selgitas Vatsel.

Tema sõnul peegeldab koos kaastaotlejaga laenuvõtmine, et koduostjad hindavad oma finantsvõimekust realistlikult ja suudavad kohustusi täita ka keerulisematel aegadel. Lisaks mõjub laenuvõtjaile positiivselt euribori langus, kuna koduostjatele jääb edaspidi rohkem vaba raha kätte, mis loodetavasti aitab leevendada talvel kerkivaid eluasemega seonduvaid kulusid.

„Kodulaenu refinantseerimise vastu on sel aastal olnud suur huvi ja kliendid otsivad enda jaoks paremaid lahendusi. Seda võimaldab pankadevaheline üsna tihe konkurents. Küll aga võib arvestada, et oma pangas intressi ülevaatamine ja laenulepingu muutmine on mõistlik eelkõige neil, kelle laenulepingu sõlmimisest on möödunud pikem aeg või kelle finantsolukord on oluliselt paranenud,“ märkis Vatsel.

LHV keskmine laenusumma oli kolmandas kvartalis 146 000 eurot, mis on 6000 eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. „Mõistagi on kinnisvara kallim Harjumaal, Tallinnas ja Tartus, samas kui mujal Eestis on kinnisvara hinnad oluliselt madalamad. Näiteks on keskmise suurusega korteri tervikhind Tallinnas 137 000 eurot, Tartus 116 000, Pärnus 94 000, Rakveres 66 000 ja Viljandis 68 000 eurot,“ lisas Vatsel.

Omafinantseeringu summa on langenud

LHV ülevaatest selgub, et omafinantseeringu keskmine summa on langenud, jäädes praegu 36 000 euro juurde, mis on ligi 4000 euro võrra madalam kui möödunud aastal. „Inimesed kasutavad omafinantseeringu katteks peale rahaliste vahendite ka teist kinnisvara,“ kommenteeris Vatsel.

Lisaks on ligikaudu 20% laenuvõtjatest kasutanud KredExi käendust, mille abil on võimalik taotleda laenu omafinantseeringuga alates 10%-st.

Kes võtavad täna laenu?

LHV andmetel on keskmine laenuvõtja Eestis 35-aastane täiskohaga töötav inimene, kelle brutopalk jääb veidi alla 3000 euro. Võrreldes eelmise aastaga on keskmine laenuvõtja tänavu aasta võrra noorem ja tema sissetulek on 50 eurot suurem. Umbes 45% laenuvõtjatel kasvavad peres ka laps või lapsed.

„Kui eelmisel aastal oli keskmine laenulepingu pikkus 24 aastat, siis tänavu on see kaks aastat pikem ehk 26 aastat. Pikem periood aitab tasandada kõrgemat intressimäära ja hoiab igakuise laenumakse jõukohasema,“ selgitas Vatsel. Tänane keskmine igakuine kodulaenu makse on ligikaudu 860 eurot, mis on 20 eurot madalam kui aasta tagasi.

„Praegune turg soosib ostjaid – see annab inimestele võimaluse analüüsida põhjalikult, milline kodu vastab kõige paremini nende vajadustele ja ootustele. Lisaks aitab läbimõeldud finantsplaneerimine tagada, et laenumaksete tasumine püsiks jõukohane ka majanduse võimalikes muutustes,“ selgitas Vatsel.