Durejko sõnul võib Baltikumi kasvav energiatarbimine ning välisühenduste potentsiaalsed häired tekitada olukorra, kus tiputarbimise ajal elektrit lihtsalt ei jätku.

Eleringi juhatuse liikme Erkki Sapi sõnul on lähiaastatel varustuskindluse tagamiseks vajalik 1000 megavatti juhitavat võimsust strateegilise reservina olemas. Sapp lisas, et 2030. aastast kasvab vajadus 1200 megavatini, mis eeldab lisaks olemasolevatele ka uute juhitavate tootmisvõimsuste rajamist.

Eleringil on käimas sagedusreservide pikaajaline hange, millega tekib selle kümnendi lõpus juurde kuni 500 megavatti juhitavat tootmisvõimsust. Lähiaastatel tagavad strateegilise reservi põlevkivijaamad, mille valmisolekus hoidmine läheb Eesti Energiale maksma kümneid miljoneid eurosid aastas.

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaksi sõnul on ministeerium välja töötamas seadusemuudatust, mis võimaldaks alates 2026. aastast maksta põlevkivielektrijaamadele ja teistele juhitavatele jaamadele toetust elektrisüsteemis valmisoleku tagamiseks. Vaks rõhutab, et mida varem on võimalik jaamadele lisatulu tekitada, seda kindlam on ka 1000 megavati eesmärgi täitmine lähiajal.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena