Üle 86-miljoniline suurinvesteering. Elering pingestas sünkroniseerimiseks olulise elektriühenduse

Elering on edukalt lõpetanud Viru-Tsirguliina 330-kilovoldise õhuliini rekonstrueerimistööd, mis on osa Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise suurprojektist. Tegemist on Eesti jaoks ühe suurema ja olulisema sünkroniseerimiseks vajaliku füüsilise taristu objektiga. Ühendus pingestati täna, 5. novembril.

Liini rekonstrueerimise töid alustati 2023. aasta juunis ning need lõppesid oktoobris 2024, osaliselt on käimas veel heakorratööd. Projekti käigus uuendati 244-kilomeetrine kõrgepinge õhuliin, mille raames asendati vananenud nõukogudeaegsed liinijuhtmed ja mastid tänapäevastega. Rekonstrueerimise tulemusel vabastati ligikaudu 50 hektarit kaitsevööndis olevat maad.

Tipphetkel oli objektil korraga tööl kogu liini ulatuses ligikaudu 250 töövõtjat. Liinil lõigul Viru-Mustvee paigaldati 257 masti ning Mustvee-Tsirguliina lõigul 469 masti. Kokku paigaldati 330-kilovoldiseid maste 726. Ehitustöid teostasid peatöövõtjad Leonhard Weiss OÜ ja Enersense AS.

Eleringi projektijuhtimise ja sünkroniseerimise juht Hannes Kont selgitas, et peale Venemaa elektrisüsteemist eraldumist peab Balti riikide sees säilima tugev põhja-lõunasuunaline elektriühendus. „Ülekandeliinide paljusus ja suured läbilaskevõimed annavad meile kindluse, et ei toimuks ülekoormusest tingitud doominoefektilaadne liinide väljalülitumine või täielik eraldumine,“ sõnas Kont.

Ta lisas, et Viru-Tsirguliina ühenduse kasutuselevõtuga on kõik suuremad infrastruktuuri investeeringud tehtud ning jäänud on juhtimis- ja seiresüsteemide lõpetamine, peale mida toimub eralduskatse ja lahtiühendamine Venemaa elektrisüsteemist.

Balti riikide süsteemihaldurid desünkroniseerivad 8. veebruaril Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Venemaa sünkroonalast. Sellele järgneb saartalitluskatse, mille käigus hinnatakse kolme Balti riigi elektrisüsteemide töövõimekust. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanide kohaselt 9. veebruaril 2025.

Viru-Tsirguliina kogumaksumus oli ligikaudu 86,5 miljonit eurot. Sünkroniseerimise suurprojekti investeeringutest katab Euroopa Liidu ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility – CEF) 75 protsenti. Ülejäänud 25 protsenti kaetakse Eestis ülekoormustasu vahenditest.