Logistikafirma: turg ei valeta, majanduskriisi põhi pole veel käes

Eesti majandus on selgel languskursil olnud juba enam kui kaks aastat ja pigem paistab, et hübriid-majanduskriis saadab meid veel vähemalt mõned kvartalid, kui mitte kauemgi, hindab Eesti logistikafirma Balti Logistika operatsioonide juht Greete Orgusaar.

Logistikaturul toimuv on sageli laiemas majanduses aset leidva hea mõõdik, näidates kätte selle, mis toimub ettevõtete ja eraisikute alateadvuses veel ennegi, kui nad seda endale ise tunnistavad. Ajaloolistest andmetest on selgelt näha, et vaikses tempos alla liikuvad kaubamahud viitavad, et turul valitseb ebakindlus ning inimesed ei julge osta ning ettevõtted heale ajale kohaselt laovarusid koguda. Pigem hangitakse kaupa täpselt nii palju kui vaja, aga vaid nii vähe kui võimalik. Vältides igal sammul riski, et kulutada tuleb rohkem, kui peab.

Seda on näha ka Eesti statistikast. Näiteks tänavu augustis oli imporditud kaupade väärtus 7,4% madalam kui mullu, eksporditud kaupade väärtus eelneva aastaga võrreldes protsent madalam. See trend on statistikast ka pikemaajalises vaates leitav.

Selline olukord on olnud osa igast suuremast majandusraputusest. Täpselt nõnda on nii kohalik kui rahvusvaheline turg talitanud 2009.–2010. aasta paiku, Ukraina-Vene sõja puhkemisel kui ka praegu. Vaadates viimaste aastate laia pilti logistikasektoris, on selgelt näha, et aastast aastasse on kaubamahtude trendijoon suunatud allapoole. Jah, koroonakriis ja kodudes püsimine tõstsid tarbimist, niisamuti on positiivseid hetki olnud teisigi, kuid pikk vaade on jätkuvalt pigem negatiivne.

Elame hübriidkriisis

See näitab selgelt, et kuigi turul on siin-seal olnud optimismi, siis on viimased viis aastat kestnud hübriidkriis jätnud majanduse käekäigule tugeva jälje. Oleme püsivas ja vinduvas majanduslanguses, mida ei ole küll sisse juhatanud sarnane suur pauk, mida nägime 2008. aastal, vaid kuhu oleme jõudnud tuhande väikese torke toel. 2020. aastal sai alguse koroonakriis, veel enne sellest taastumist puhkes Venemaa-Ukraina sõda, selle järgnes tugev inflatsioonikriis ning täna oleme jõudnud ebakindluse ajastusse, kus ettevõtjaid mõjutavad nii kohalikud kui rahvusvahelised poliitilised otsused, mille reaalset mõju ei suudeta ette hinnata.

Kõik need aspektid on avaldanud tugevat mõju sellele, kui julged ja optimistlikud ettevõtjad oma äritegevuses on. Kui heade aegade üldine loogika on, et kaupmehed investeerivad julgelt ja tellivad tükikulude vähendamiseks pigem rohkem, siis täna on olukord vastupidine. Kaupasid liigub jätkuvalt palju ja kindlasti ei saa rääkida hiigelkriisist, kuid iga ost ja iga tarne on viimse detailini läbi mõeldud. Inimestel ja ettevõtetel on küll raha, kuid seda ei juleta kasutada – pigem säästetakse ja oodatakse paremaid aegu.

Nii ei ole see ka vaid Eestis. Vaadates, mis toimub logistikasektoris teistes riikides ja millised näevad välja sealsed majandusnäitajad, võib ära tunda sarnaseid jooni. Ehk kõige eredam näide jätkuvalt jahtuvast majandusest on tänavu Hiinas toimunu. Kui tavaliselt avaldab sealne Kuldne nädal ja sellega seonduv sadamate sulgemine tugevat mõju kogu maailma logistikasektorile, siis tänavu jäi taas see probleem olemata. Nende jaoks, kes jätkuvalt tellivad, oli see positiivne uudis, kuid maailmamajanduse jaoks tervikuna halb uudis: järelikult polnud lihtsalt piisavalt kaupasid tellitud, et tuntavaid mõjusid tekiks. Ja nii on see olnud juba aastaid.

Muutuvad tarbimisharjumused

Niisamuti on näha, et logistikamustreid mõjutab inimeste tarbimisharjumuste muutumine. Kui ühelt poolt ostetakse lihtsalt vähem, siis ollakse järjest eelistamas ka soodsamaid kaupu. Näiteks võib andmetest välja lugeda, et viimaste aastate jooksul on suurenenud Aasia poolt Euroopasse saadetud soodsamate kaupade hulk – näiteks Sheinist või Temust –, samas kui USAst Euroopasse liikuvad kallimad tööstussektori tarbeks kasutatavad kaubad on pigem vähenenud. Sama peab paika ka Eesti puhul, kus on üldised kaubamahud küll vähenenud, kuid need kaubad, mis siia jõuavad, on tihti väiksemad ja soodsamad.

Kuigi kaubamahud ja logistikasektoris toimuv ei saa kunagi edasi anda sajaprotsendilist pilti sellest, mis majandusruumis toimub, on see siiski hea indikatsioon. Kuni ei ole näha, et veomahud oluliselt tõusutrendile pöörduks, ei saa ka väita, et majanduses oleks põhi saavutatud ja võiks edaspidi oodata paremaid aegu. Tänased langused ei ole küll järsud, kuid üldine foon on pessimistlik.

Samas on see koht, kus on julgematel ettevõtetel võimalik võita. Kuna logistikasektor töötab kõige otsesemal turumajanduse põhimõttel, tähendavad langenud mahud võimalust oma kaupasid tarnida kiiremalt ja efektiivsemalt. Seetõttu suudavad hetkel turgu võtta ettevõtted, kes julgevad investeerida ja kelle logistikapartnerid suudavad neile pakkuda kõige paindlikumaid ja tõhusamaid lahendusi, hoides kätt pulsil sellel, kuidas maailmalogistikas toimuv – näiteks streigid – mõjutab hetkehindu.

Niisamuti tasub meeles pidada, et kuigi logistikaturul on tervikuna hinnad stabiliseerunud, siis ei tähenda see, et alati oleks võimalik kõiki kaupu transportida märkimisväärselt soodsamalt, kui enne kriiside puhkemist. Kaubamahtudes on alati tsüklilisust ja erinõuded võivad pilti märkimisväärselt muuta. Seega on isegi ajal, mil üldine hinnatase on madalam, oluline leida lahendused, mis päriselt ettevõtte vajadustega sobivad. Kui mitte, on oht end keerulisel turul nurka värvida.