Merko ajaloo suurima ehitusobjekti lõpusirgele jõudmine paisutas börsifirma tulemusi

Merko Ehituse kolmanda kvartali müügitulu oli 175,1 miljonit eurot, mida oli 42,9% enam kui mullu samal ajal. Firma puhaskasum ulatus ligi 27,3 miljoni euroni, mis ületas eelmise aasta tulemust koguni 114%.

„Oleme kiirendanud tellijate soovil mõne objekti ehitust, mis on suurendanud jooksvalt me ehitusmahtusid, aidanud vähendada kulusid ja tõsta efektiivsust. Sellest tulenevalt lõpetasime 9 kuud kavandatust tugevama tulemusega,“ kommenteeris tulemusi Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov.

„Jõudsime lõpusirgele mitme suure ja keerulise objektiga, sealhulgas Merko ajaloo suurima ehitusobjekti Arteri kvartaliga, mille 150 miljoni euro suurusest mahust on ligi 80% valmis. Arteri üks hoone on valmis, teise sisetööd on lõpusirgel ning kõrgeimas hoones sisetööd jätkuvad. Oleme olnud konservatiivsed kulude prognoosimisel ja riskide hindamisel, mille realiseerumist oleme objektide pika ehitusperioodi kestel suutnud vältida. Seega realiseerus mitme töösoleva objekti järgmisesse aastasse planeeritud müügitulu ja kasum käesolevas aastas,“ kommenteeris Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov.

Ta lisas, et firma lõpetamata tööde portfell on heal tasemel, püsides terve käesoleva aasta jooksul üle 400 miljoni euro. „Turg on endiselt pingeline ja konkurents tihe, samuti on mõne ehitusteenuse pakkuja hindades täheldada oluliselt suurenenud riskiisu.“

Üheksa kuu kokkuvõttes ulatus Merko Ehituse müügitulu 378,7 miljoni euroni (+11,4%), teenides selle juures 44,7 miljonit eurot puhaskasumit (+28,4%).

„Ettevõtte tugev rahaline seis ja vähemate uute arendusprojektide käivitamine on aidanud meil hoida intressikulud madalal ka kõrgemate intresside perioodil. Ehitushindade kiire kasv on taltunud ja asendunud juba varasemalt prognoositud mõõduka 1–2% kasvuga aastas. Kuni ei ole ette näha energiahindade ja palkade vähenemist, ei ole põhjust oodata ka ehitushinnaindeksi langust,“ lisas Volkov.

Kontserni tulemustesse annab järjest tugevama panuse energiataristu ehitamise ja hooldamisega tegelev ühisettevõte Connecto Eesti, mille töömahud on kõrgel tasemel seoses valdkonda suunatavate suurte investeeringutega.

„Kinnisvaraarenduse valdkonna tulemused on oodatult oluliselt tagasihoidlikumad kui eelmisel aastal, aga siiski selgelt positiivsemad, kui selle aasta alguses arvasime. Turu elavnemist on märgata meie kõikidel turgudel, selgelt eristub Leedu oma pikaaegse positiivse majandussentimendiga. Korterite müügi edu on nii Eestis, Lätis kui Leedus seotud üsna üheselt tarbijakindlusega. Oleme tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlikud ning hindame oma valmis korterite laojääki turu vajadustele sobivaks – lisaks ehituses olevatele korteritele saab soetada ka valmis kodusid,“ kommenteeris Volkov kinnisvaraarenduse ärivaldkonda. Kolme kvartaliga on Merko ostjatele üle andnud 194 korterit ja 11 äripinda. Septembri lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel valmis ja ehituses kokku 591 müümata korterit ning 87 eelmüügiga kaetud korterit.

Merko käivitas tänavu 175 korteri ehituse ja müügi neljas projektis: Veerenni uus etapp Tallinnas, Õielehe Jüris, Erminurme uus etapp Tartus ning Lucavsala esimene etapp Riias. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus; Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.

Aasta esimese üheksa kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 292 miljoni euro väärtuses ja teostamata tööde jääk oli septembri lõpu seisuga 431 miljonit eurot. Suuremad kolmandas kvartalis sõlmitud lepingud olid Eestis Tartu mnt 1 büroohoone (tulevane LHV Groupi peakontor) ja Rail Baltica Harjumaa põhitrassi neljas etapp, Lätis tudengihotell Riias ning Leedus Pagėgiai tuulepargi lisatööd.

Kolmandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis TKM Grupi logistikakeskus, Hampton by Hilton ja Hyatt hotellihooned, Arteri kvartal, kaitseväe ehitised Ämari linnakus, Vanasadamat ja Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Rail Baltica Tõdva maanteeviaduktid. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Kelmė, Pagėgiai ja Telšiai rajoonides, alajaam Kelmės ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas.