Rootsi ja Norra täielikult sularahast loobumise plaan ei pruugi Venemaa ohu tõttu jõustuda

Rootsi ja Norra hindavad ümber sularahavaba ühiskonna loomise plaane, kuna kardetakse, et täielikult digitaalsed maksesüsteemid jätavad nad Venemaast tulenevate julgeolekuohtude suhtes haavatavaks, kirjutab Läti Delfi.

Hea ja kiire interneti leviala, kõrge digioskuste tase, maapiirkondade rahvastiku tihedus ja kiiresti kasvav finantstehnoloogia sektor on võimaldanud mõlemal Põhja-Euroopa riigil kiiresti läheneda sularahast täielikult loobumise plaanile.

Rootsis on populaarne mobiilimaksete süsteem „Swish“, mida kuus panka hakkasid pakkuma 2012. aastal. Seda leidub kõikjal Rootsis – turulettidest kohvikute ja riidepoodideni. Väga populaarne on ka samaväärne Norra süsteem „Vipps“, mis ühines 2022. aastal Taani „MobilePayga“, luues „Vipps MobilePay“. Septembris alustas tegevust ka Rootsis.

Rootsi keskpanga endine asepresident ennustas 2018. aastal, et Rootsil võib 2025. aastaks sularaha otsa saada.

Kodus tasuks hoida vähemalt nädala jagu sularaha

Kuid Venemaa invasioon Ukrainasse 2022. aastal ning sellele järgnenud piiriülese hübriidsõja ja küberrünnakute sagenemine, milles süüdistatakse venemeelseid rühmitusi, on ajendanud riike selle teema osas ümber mõtlema. Sellest ajast alates on Rootsi valitsus oma kaitse- ja valmisolekustrateegia täielikult läbi vaadanud ning NATO-ga liitunud. Norra on tugevdanud kontrolli oma piiril Venemaaga.

Turvalisusega seotud plaanide muudatused kehtivad ka selle kohta, kuidas inimesed kaupade ja teenuste eest maksavad.

Novembris Rootsi kõikidesse majapidamistesse saadetavas brošüüris „Kui on kriis või sõda“ soovitab kaitseministeerium inimestel regulaarselt sularaha kasutada ning hoida kodus vähemalt nädala jagu sularaha erinevates nimiväärtustes, ja juurdepääsu muudele maksevahenditele, nagu pangakaardid ja digitaalsed makseteenused. „Mida rohkem erinevaid makseviise saate, seda rohkem tugevdate oma valmisolekut,“ seisab brošüüris.

Valitsus kaalub ka seadusandluse kehtestamist, mille eesmärk on kaitsta teatud kaupade eest sularahas tasumise võimalust. Sularaha on Rootsis seaduslik maksevahend, kuid poed ja restoranid võivad tegutseda ka sularahata, kui nad postitavad makseviiside piiranguid puudutavaid teateid. Rootsi kauplustes on sularahaostude osakaal vähenenud 2012. aasta ligi 40%-lt viimastel aastatel ligikaudu 10%-ni.

Digitaalsed makseviisid on haavatavamad

Norra jaeklientidel on alati olnud õigus maksta sularahas, kuid selle nõude täitmist ei ole kontrollitud ning viimastel aastatel on üha rohkem jaemüüjaid läinud üle sularahata maksetele, mis on keelanud ostlemise umbes 600 000 riigi kodanikul, kellel seda pole. Norra valitsuse poolt suvel kehtestatud seadusandluse kohaselt saab jaemüüjaid trahvida või neile sanktsioone rakendada, kui nad alates 1. oktoobrist ei aktsepteeri sularahamakseid.

Justiits- ja avaliku julgeoleku ministeerium teatas, et „soovitab kõigil hoida sularaha, kuna digitaalsed maksed on küberrünnakute suhtes haavatavad.“ Selles öeldi, et valitsus võtab valmisolekut tõsiselt, „arvestades sõjast, digitaalsetest ohtudest ja kliimamuutustest põhjustatud kasvavat ülemaailmset ebastabiilsust. Seetõttu on valitsus taganud sularahamaksete õiguse tugevdamise.“

Norra justiits- ja avaliku turvalisuse minister Emilie Mehl ütles tänavu: „Kui keegi ei maksa sularahas ja ei võta sularaha vastu, ei ole sularaha kriisi korral enam mõistlik.“ Kui tekiks pikaajalisi elektrikatkestusi, süsteemirikkeid või digitaalseid rünnakuid maksesüsteemidele ja pankadele, muutuks sularaha „ainsaks kergesti kättesaadavaks alternatiiviks,“ kommenteeris Mela.