Kohus lõpetas Wendre eksjuhtide kohtuasja
(6)Pärnu maakohus lõpetas Lääne ringkonnaprokuratuuri taotlusel reedel, 8. novembril 2024 tekstiilitootmisettevõtte AS Wendre endiste juhtide suhtes toimunud menetluse oportuniteediga ehk otstarbekuse kaalutlustel ja ilma kedagi süüdi mõistmata.
Prokuratuur algatas kriminaalasja ja esitas süüdistuse ajal, kui Wendre omanik oli Peter Hunt, kes suri tänavu 22. juulil 71-aastasena. Paralleelselt kriminaalasjaga esitas Hunt tsiviilhagi, milles nõudis ettevõtte endistelt juhtidelt kokku ligi kolm miljonit eurot, väites, et nad kandsid firmast välja tundlikku materjali ja kasutasid seda oma uue äri tegemiseks.
Prokuratuuri esitatud kriminaalsüüdistus puudutas Wendre endisi juhatuse liikmeid Vahur Roosaart ja Peep Armväärti ning endist logistikajuhti Erki Habanenit. Armväärti ja Habanenit süüdistati usalduse kuritarvitamises ja ärisaladuse ebaseaduslikus saamises, kasutamises ja avaldamises. Roosaart süüdistati nendele tegudele kaasaaitamises. Samuti esitati süüdistus ettevõttele Paragon Sleep.
Prokuratuur taotles kohtult menetluse lõpetamist enne asja sisulise aruteluni jõudmist, kuna leidis, et süüdistus puudutas teise astme kuritegu, väidetav süü polnud suur, menetluses puudus edasine avalik huvi ja see on kestnud ebamõislikult kaua. Wendre eksjuhid süüd ega Wendre nõudeid omaks ei võtnud.
Kohtumääruse kohaselt tasub Paragon Sleep AS Wendrele 70 000 eurot ja endised töötajad igaüks summa vahemikus 5000-10 000 eurot. Lisaks tasub Paragon Sleep riigi tuludesse 15 000 eurot ja endised Wendre töötajad igaüks summa vahemikus 7500-10 000 eurot. Kui süüdistatavad täidavad ettenähtud ajaks oportuniteediga seatavad kohustused, jääb Wendre tsiviilhagi läbi vaatamata.
Wendre endisi juhte esindanud vandeadvokaadi Oliver Nääsi sõnul lõpetati menetlus varem, kui asja jõuti hakata kohtus sisuliselt arutama ja süüdi kedagi ei mõistetud.
„Wendre eksjuhid ennast ka süüdi ei tunnistanud, kuid nõustusid menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel: nende seisukohast on mõistlik panustada oma ajaressurss igapäevasele äritegevusele selle asemel, et veeta 40 tööpäeva või veelgi enam istungitel. Pea 5-aastane menetlus on olnud kõigile asjaosalistele väga kurnav. Samuti ei ole mõistlik kurnata riiki, kohut, tunnistajad ja kaitsjaid. Eesmärk oli teemale joon alla tõmmata ja eluga edasi minna. Neil kaalutlustel loobusid minu esindatavad õigeksmõistva otsuseni jõudmisest, kuigi hindasime selle tõenäosust väga kõrgeks. Süüdistuse ja tsiviilhagi perspektiivi osas avaldas eelistungil otsesõnu kahtlusi ka asja arutav kohus,“ selgitas Nääs.