Tallinna ringkonnakohtu otsus on märgiline keskkonnaorganisatsioonide jaoks, sest kohus leidis, et valitsus ületas oma volitusi, andes nõusoleku keskkonnaameti asemel. Kohus rõhutas, et sellistes vaidlustes peaks keskkonnaametil olema juhtiv roll ning otsus peab põhinema tõenditel ja seaduslikel aluspõhimõtetel. Kohtu otsus toob välja ka vajaduse arvestada Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega.
Keskkonnamõju kaalub muud argumendid üles
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Linnamäe paisutuse keskkonnamõju on sedavõrd oluline, et kaalub muud argumendid üles. „Keskkonnaamet saaks nõustuda Linnamäel paisutuse jätkamisega vaid siis, kui paisutuse negatiivset mõju oleks võimalik kusagil mujal korvata. Oleme otsinud võimalusi samasuguse väärtusega kärestikujõgede taastamiseks ja kaitseks mujal Eestis, kuid jõudnud järeldusele, et Linnamäe pais põhjustab keskkonnale kahju, mida pole võimalik teistel Eesti jõgedel korvata. Seetõttu ei saa keskkonnaamet paisutamist Linnamäel lubada,“ ütles Leelo Kukk.
MTÜ Jägala Kalateed juhatuse liikme Liivia Mahlapuu sõnul näitab ringkonnakohtu otsus, et keskkonnahuvide kaitsmisel on seaduste täitmine tähtis ja seda ei tohi kultuuriväärtuste või majanduslike huvide ettekäändel eirata. „See on oluline võit meie jõe ja selle elurikkuse jaoks. Natura 2000 alad on loodud just selleks, et kaitsta Euroopas haruldasi ja ohustatud liike ning nende elupaiku. Meie ühine kohustus on tagada, et nende alade kaitse ei jääks ainult paberile,“ rääkis Mahlapuu. „Linnamäe hüdroelektrijaama pais on ju tegelikult ainult üks probleemkoht. Küsimus on palju laiem.“
Kalade elupaikade eest võitleva MTÜ juhi sõnul annab ringkonnakohtu otsus selge signaali, et keskkonna ja avalike huvide kaitsmisel tuleb lähtuda tõenditel põhinevatest otsustest ning keskkonnaametil peab olema otsustusprotsessis sõltumatu roll. MTÜ Jägala Kalateed ja teised kaebajad loodavad, et otsus toob kaasa selle, et keskkonnaameti poolt tehtud Linnamäe hüdroelektrijaamale veeloast keelduv otsus jõustub peagi.
Valitsus rikkus otsusega seadusi
Jägala jõe paisu kohtuasja keskmes on kultuuriministeeriumi soovimatus leida lahendus, kus saaks taastuda jõgi ja kaitseala elustik ning säilitada samas kultuurimälestis keskkonda mitte kahjustaval viisil, mõistes, et elektrijaama pais on muinsuskaitsealune objekt. Vabariigi valitsus andis 2022. aastal korralduse, mis võimaldas jätkata paisu kasutamist ning hüdroenergia tootmist, põhjendades seda avalike ja kultuuripärandi säilitamise huvidega. Keskkonnaorganisatsioonid on aga seisukohal, et vabariigi valitsus rikkus sellise otsuse tegemisega seadusi ja Euroopa Liidu loodusdirektiive.
Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb vabariigi valitsuselt ja täpsemalt kultuuriministeeriumilt välja mõista solidaarselt MTÜ Jägala Kalateede, Eesti kalastajate seltsi ja Eesti ihtüoloogia seltsi kasuks menetluskulude katteks 30 000 eurot; jätta Jõelähtme valla vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja jätta vabariigi valitsuse, Linnamäe hüdroelektrijaama omaniku Wooluvabrik OÜ ja Jõelähtme valla menetluskulud nende endi kanda.
Ringkonnakohtu otsuse võib veel 30 päeva jooksul riigikohtusse edasi kaevata.