Ära saa pügada – pangahoiuste intressid erinevad rohkem kui kaks korda

Eesti eraisikutele suunatud pangahoiuste turu kokkuvõte näitab, et säästuhoiuste osas, kus hoiustaja saab mõne päevaga oma raha ilma intressi kaotamata taas ise kasutusse võtta, erinevad pankade intressipakkumised üle kahe korra - alates Citadele pakutavast 1,5 protsendist aastas kuni Bigbanki pakutava 3 protsendini aastas.

Eestis on säästmisharjumustega veel arenguruumi, tõdevad Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu. Võrreldes teiste Balti riikidega hoiustavad eestlased oluliselt väiksemaid summasid ja seeläbi jääb suur osa rahast teenimata. Pechter ja Roosalu hinnangul on olukord murettekitav, sest raha paigutamine arvelduskontole, kust intresse ei maksta, on tavapärane, kuigi paremaid võimalusi on turul palju.

Eestlaste säästumäär – Euroopa madalaimate seas

Eesti keskmine hoiusesumma jääb 7000 euro kanti, mis on tunduvalt madalam kui naabritel: Lätis on see summa keskmiselt 22 000 eurot ja Leedus 12 000 eurot. Veelgi suuremad on vahed, kui võrrelda Saksamaa ja Austria keskmiste hoiustega, kus summad ulatuvad vastavalt 45 000 ja 55 000 euroni.

„Kuigi võib tunduda, et Eestis pole inimestel nii palju vabu vahendeid, siis see pole tegelikult tõsi. Eesti pankade statistika näitab, et nii ettevõtetel kui ka eraisikutel on kontodel kokku ligi 15 miljardit eurot. See on märkimisväärne summa, mis võiks suuresti intresse teenida,“ tõi esile Pechter.

Kuidas valida hoiust – tähtajaline või säästuhoius?

Jonna Pechteri sõnul on tähtajalised hoiused olnud eestlaste seas pikalt populaarsemad, kuid need pole alati kõige paindlikumad. „Tähtajalise hoiuse puhul kaotad enneaegsel väljavõtmisel kõik teenitud intressid, mis teeb selle sobivaks vaid neile, kes on kindlad, et nad seda raha ei vaja,“ selgitas Pechter.

Säästuhoiused on paindlikumad ja sobivad paremini inimestele, kes soovivad regulaarselt raha juurde panna või võimalust raha vajadusel välja võtta, kaotamata seejuures intresse. „Säästuhoius on just seetõttu Eestis hakanud populaarsust koguma eeskätt nooremate, 36–45-aastaste seas. See võimaldab raha igakuiselt juurde lisada ja ka ootamatute kulude katteks kasutada,“ rääkis Pechter.

Hoiustajate vähese teadlikkuse taga säästuhoiustest toovad pankurid välja tõiga, et erinevates pankades kannab see toode täiesti erinevat nimetust ning ka hoiuse tingimused erinevad pankade lõikes oluliselt. „Samas räägib säästuhoiuse kasuks selge fakt, et kui arveldusarvel seisvast rahast selle omanik praktiliselt mingit kasu ei saa, siis säästuhoiuse puhul saab turu parima pakkumise tegijalt Bigbankist 3% intressi. Ja raha on vaba ehk vajaduse korral saab kolmepäevase tähtajaga selle välja võtta vahepeal teenitud intressi kaotamata,“ selgitas Pechter.

Keskpanga intressimäärad määravad hoiustamise trendid

Intresside määramise protsessis mängib olulist rolli Euroopa Keskpank, mis vastavalt majandustingimustele ja inflatsioonisurvele reguleerib intressimäärasid. Aimar Roosalu tõi välja, et keskpanga otsused mõjutavad otseselt ka hoiuste intressimäärasid, mis prognooside kohaselt on samas tempos laenuintressidega vähenemas. „Eestis on näha, et hoiused on seotud pigem nooremate generatsioonide säästmisplaanidega, samas kui Lääne-Euroopas on suuremad hoiused eakamate elanike käes.“

Rahatarkuse puudumine – suurim takistus rikkuse kogumisel

Pechteri ja Roosalu sõnul on Eestis rahatarkus veel arendamisel, eriti kui võrrelda teiste riikidega. Paljud inimesed ei oska teha teadlikke otsuseid ega tea, et pangahoiuselt intressi teenimine on lihtne ja kasulik võimalus.

„Rahaasjades ei tohiks olla mugav ega jätta seda lihtsalt arvelduskontole. Säästuhoius sobib nii neile, kes koguvad suuremaid summasid, kui ka neile, kes soovivad järk-järgult säästa. Iga päev, mil raha seisab arvelduskontol, on võimalus intresse teenida kasutamata,“ tõdes Pechter.

Ettevõtted ja ühistud ei kasuta hoiustamise potentsiaali

Roosalu sõnul on säästmisvõimalused olulised ka ettevõtetele ja korteriühistutele. „Tihti hoiavad ettevõtted vabu vahendeid arvelduskontodel, kus need intressi ei teeni. Samas on olemas lahendused, mis võimaldavad raha hoiustada ja teenida korralikku intressi, näiteks 3% ettevõtetele suunatud kogumishoiuse puhul, mil sisuliselt on tegemist tõsiseltvõetava intressiga arvelduskontoga,“ rõhutas Roosalu. Ettevõtetele mõeldud kogumishoius ei erine palju tavalisest ärikliendi kontost, sest sinna saab raha igal ajal ilma ühegi lisalepinguta juurde kanda ning juba ühe tööpäeva jooksul seda sealt ka välja liigutada – seejuures sentigi kogunenud intressi kaotamata.

Korteriühistutes on rahateemadel sageli vähe teadlikkust, mis toob kaasa olukorra, kus juhatusel puudub arusaam, kuidas intressimäärasid paremini ära kasutada. „On juhtumeid, kus ühistu liikmed on olnud üllatunud, et ühe panga poolt pakutav kogumishoiuse intress on 3%, samal ajal kui nende tavapangas on intressimäär palju madalam,“ lisas Roosalu.

Tark finantskäitumine algab teadlikest valikutest

Peamine sõnum nii eraisikutele kui ka ettevõtetele on lihtne – ära hoia raha arvelduskontol, kus see ei teeni intresse. Raha tuleb panna tööle ja kasutada ära kõik võimalused, mida pangad pakuvad, et oma säästudest maksimaalselt kasu saada. Võrdle erinevaid pangapakkumisi ja vali endale sobivaim lahendus.

„Meie eesmärk on aidata inimestel ja ettevõtetel teha tarku finantsotsuseid, et nende raha teeniks neile lisaväärtust. Selleks tuleb olla aktiivne, võrrelda pankade pakutavaid tingimusi ja teha teadlik valik,“ lisas Roosalu lõpetuseks.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvuge hoolikalt teenuse tingimustega kodulehel www.bigbank.ee ja vajadusel konsulteerige asjatundjaga.