Erkki Keldo sõnul on suurte investeeringute maandamiseks hulk eeldusi, mida investorid kaaluvad ning mis peavad olema täidetud, et teha positiivne investeerimisotsus. Konkurents üle Euroopa on pingeline, seda eriti Eesti lähinaabrite hulgas, kus riigid on sarnase profiiliga.

„Üks oluline kaalumispunkt on kindlasti planeerimismenetluste ja lubade protsessi kiirus, mis mõjutab meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisust. Erinevate menetlusprotsesside lühendamine on prioriteet, et targad tootmised Eestisse tuleksid,“ kinnitas Keldo.

Tema sõnul on juba töös planeerimisseaduse muutmine, et menetlusi kiirendada, ning uuendatakse ka riigimaa võõrandamise protsesse, mis annaks nii riigile kui ka arendajale rohkem selgust ja kindlust investeeringute planeerimisel.

Tehas peaks ümbruskonnaga sobima

Arendaja Power2X kinnitusel edeneb projekt soovitud tempos ning koostöö eri poolte vahel on olnud sujuv. Praegu valmistab Pärnu linnavalitsus ette linna üldplaneeringu muudatust ning uut detailplaneeringut koos keskkonnamõjude hindamise programmiga. Koostöös RMK-ga töötatakse ka vääriselupaikade asendamise küsimusega ning riigivara võõrandamise otsus on ministeeriumis menetluses.

Metanoolitehas on kavas rajada Pärnusse Niidu tööstuspiirkonda. Asukoha valikul on võetud arvesse nii piirkonna ligipääsetavust ja ühendusi, aga ka eraldatust elurajoonist ning paiknemist tööstuslike alade läheduses, mis võimaldaks tulevikus otseühendust sadamatega Rail Balticu rongiühenduse abil.

„Olulised on ka loodusväärtused ning seetõttu tulebki hinnata, milline asukoht avaldaks väikseimat mõju loodusele, kuid samal ajal sobituks loogiliselt tervikpilti arvestades taristu võimalustega,“ lisas minister.

Kohalikku toorainet tuleb rohkem väärindada

Ettevõtte esindajatega tuli juttu ka tootmise tehnoloogiast. Planeeritav Power2X metanoolitehas hakkab väärindama meretuult rohelisteks kütusteks nagu bio- ja e-metanool, mida saab kasutada lähteainena plastide ja vastupidavate ehitusmaterjalide tootmisel ning fossiilkütuste asendajana. Tootmisel kasutatakse kohapealt hangitud metsandustoodangu jääke ja rohelist vesinikku, mille valmistamiseks kasutatakse Eesti läänerannikule kerkivate meretuuleparkide toodangut.

„Riigina jõukamaks saamiseks peame kohalikku toorainet senisest rohkem väärindama ja seejärel eksportima. See kasvatab Eesti majandust rohkem kui töötlemata tooraine eksport. Investeeringute Eestisse meelitamisel peame silmas pidama suuremat ühiskondlikku kasu, mis toetavad ka meie kliimaeesmärke, kuid jõuavad majanduse kasvu ja uute heapalgaliste töökohtade loomisega ka Eesti inimesteni,“ lisas Keldo.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena