Tarbijate seis on vilets. Swedbank: keskmise palgasaaja ostujõud väheneb veelgi
(162)Kodumajapidamiste kindlustunne on jätkuvalt vilets ning sellel on olnud tugev negatiivne mõju eratarbimisele. Kuigi keskmine reaalpalk on tõusnud juba üle aasta, siis jaemüügimaht ikka veel väheneb.
Sel aastal peaks eratarbimise maht veidi langema ning 2025. aastaks prognoosib Swedbank selle tagasihoidlikku suurenemist. Järgmiseks aastaks planeeritud maksutõus kiirendab inflatsiooni ja vähendab netopalga reaalkasvu.
Tulevased maksutõusud on juba kergitanud hinnatõusu ootusi nii ettevõtjate kui tarbijate hulgas. Swedbanki prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv selle aasta 3,7 protsendilt järgmiseks aastaks 4,3 protsendini ja aeglustub 2026. aastal 3,5 protsendini. Suurema panuse järgmise aasta hinnakasvu annavad tarbimiskorvi suuremad kulud ehk toiduained, eluase ja transport – samas kui tervishoiu ja sideteenuste hinnakasv peaks aeglustuma.
Intressimäärade langus toob majapidamistele ja ettevõtetele leevendust
Intressimäärade langus vähendab juba praegu kodumajapidamiste laenukoormust. Swedbanki klientide eluasemelaenu maksete kõrgaeg Eestis saavutati möödunud aasta detsembris. Sealt alates on kolmveerandil klientidest kuised laenumaksed vähenenud küll veel kuni 50 eurot, kuid intressimäärade langus toob majandusse üha suurema positiivse efekti ja see parandab majapidamiste ostujõudu.
Nõrga tarbimise juures majapidamiste hoiuste aastane kasv kiireneb. Ühest küljest on septembri seisuga paigutatud tähtajalistele hoiustele ligi 37% hoiustest - see on viimase 10 aasta suurim osakaal ja on ligi viiendik aastasest eratarbimisest. Samas on Eesti kommertspangad maksnud tähtajalistele hoiustele euroala kõrgeimaid intresse, mis suurendab veidi inimeste kasutatavat tulu.
Töötleva tööstuse tootmismahu langus aeglustub visalt
Kuigi töötleva tööstuse osakaal Eestis loodud kogulisandväärtusest on ligi 14%, siis on selle majandusharuga seotud suurem kodumaine väärtusahel. Nii mõjutab töötleva tööstuse toomismahu laiapõhjaline langus suuremat osa Eesti majandusest. Kuigi ka eksport on sel aastal vähenenud, on tootmise langust mõjutanud rohkem müügi vähenemine koduturule.
Kui möödunud aastal tuli ligi pool Eesti majanduslangusest energiatootmise vähenemisest, siis sel aastal on energia tootmismaht - elektrienergia toodangu suurenemise toel - aastases võrdluses kasvule pöördunud. Samas on see tulnud eelmise aasta madala võrdlusbaasi pealt. 2017. aastasse jäänud tipuga võrreldes toodeti selle aasta esimese üheksa kuuga elektrienergiat 54% vähem. Süsinikdioksiidi kõrgem hind on vähendanud Eestis mittetaastuvatest allikatest toodetud elektrienergia tootmist. Vaatamata põlevkivi osakaalu vähenemisele elektritootmisel, ei saa praeguste elektri turuhindade juures meie süsinikuintensiivsed elektrijaamad kõrge tootmishinna tõttu oma toodangut turul piisavalt müüa.
Eksport on kasvule pöördunud
Eesti kaubanduspartnerite keskmine impordikasv järgmisel aastal suureneb, mis tähendab välisnõudluse paranemist. See peaks võimaldama Eesti ekspordisektoril kaupade ja teenuste eksporti suurendada. Kaupade ja teenuste ekspordi langus on taandunud ning 2025. ja 2026. aastal ootame selle tõusu. Kiire hinnakasv on aga halvendanud Eesti eksportijate konkurentsivõimet. Swedbanki selle aasta tööstusuuringu kohaselt on Eesti tööstusettevõtete põhifookuses efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmine. Investeeringuid konkurentsivõime parandamisse toetab laenuraha odavnemine. Ootus, et intressimäärad jätkavad alanemist, on tänavu juba suurendanud nõudlust uute eluaseme- ja ettevõtete laenude järele.
Tööpuudus hakkab tasapisi leevenema
Eesti tööturg on majanduslanguse aastatele üsna hästi vastu pidanud. Töötusemäär on küll tõusnud, kuid käesoleva aasta 7,6% ei ole väga murettekitav. Seda enam, et järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks prognoositud majandusaktiivsuse paranemine peaks seda tasapisi vähendama – järgmiseks aastaks peaks töötusemäär langema 7,2 ja ülejärgmiseks aastaks 6,5 protsendini.
Ebakindlus maailmamajanduses jätkub
Maailmamajandus areneb jätkuvalt ebaühtlaselt. USA valimiste tulemusel ootavad maailmakaubandust ees suuremad väljakutsed ning geopoliitiline ebakindlus kasvab.
Euroala majandusaktiivsus on endiselt nõrk, kuid see hakkab tänu intressimäärade langusele ja majapidamiste ostujõu taastumisele paranema. Samas oleme USA initsiatiivil võimalike tollitariifide laiapõhjalise tõusu tõttu korrigeerinud euroala 2026. aasta majanduskasvu prognoosi veidi allapoole. Sel aastal kasvab euroala majandus püsivhindades 0,8% ning kiireneb 2025. ja 2026. aastal vastavalt 1,3 ja 1,2 protsendini. Euroala inflatsioon on loiu majanduskasvu juures kiiresti aeglustunud. Meie hinnangul langetab Euroopa Keskpank hoiustamise püsivõimaluse intressimäära igal järgneval istungil 25 baaspunkti võrra, millega see viiakse praeguselt 3,25 protsendilt 2025. aasta septembriks 1,75 protsendini.
Töötleva tööstuse tootmismahu langus aeglustub visalt
Kuigi töötleva tööstuse osakaal Eestis loodud kogulisandväärtusest on ligi 14%, siis on selle majandusharuga seotud suurem kodumaine väärtusahel. Nii mõjutab töötleva tööstuse toomismahu laiapõhjaline langus suuremat osa Eesti majandusest. Kuigi ka eksport on sel aastal vähenenud, on tootmise langust mõjutanud rohkem müügi vähenemine koduturule.
Kui möödunud aastal tuli ligi pool Eesti majanduslangusest energiatootmise vähenemisest, siis sel aastal on energia tootmismaht - elektrienergia toodangu suurenemise toel - aastases võrdluses kasvule pöördunud. Samas on see tulnud eelmise aasta madala võrdlusbaasi pealt. 2017. aastasse jäänud tipuga võrreldes toodeti selle aasta esimese üheksa kuuga elektrienergiat 54% vähem. Süsinikdioksiidi kõrgem hind on vähendanud Eestis mittetaastuvatest allikatest toodetud elektrienergia tootmist. Vaatamata põlevkivi osakaalu vähenemisele elektritootmisel, ei saa praeguste elektri turuhindade juures meie süsinikuintensiivsed elektrijaamad kõrge tootmishinna tõttu oma toodangut turul piisavalt müüa