Erkki Keldo: jõukaks saamiseks vajame rohelist ja puhast tööstust

Tööstus on Eesti majanduse mootor ja selle hoogsaks taaskäivitamiseks on valitsusel koos ettevõtjatega saanud paika ambitsioonikas plaan, millest nii mõnedki tegevused on juba töös, nagu rohekoridor ja suurinvesteeringute toetusmeetmed, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Tööstus on Eesti suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja – tööstusettevõtted loovad rohkelt töökohti ja annavad tööd teiste tegevusalade ettevõtjatele, sest piirkonnas alustanud tööstusettevõte toob sinna töötajad, kes vajavad omakorda teenuseid, nagu kauplused, koolid, kohvikud jne.

Seega ei seisa meie majandus ilma tugeva tööstuse vundamendita püsti. Jõukaks saamiseks on vaja uue aja rohelist ja puhast tööstust. Seetõttu on selle pikalt raskustes olnud valdkonna arendamine valitsuse kindel prioriteet.

Soodustame suurinvesteeringuid väärtuspakkumisega

Eesti fookus on kindlasti digiteemade ja start-up’ide kõrval tänapäevastel tööstuslahendustel.

2025. aastal avaneb suurinvesteeringute toetusmeede, mis pakub täiendavat riigipoolset tuge ja eeliseid sarnaste roheliste ning kõrget lisandväärtust pakkuvate tööstuste siia tulemisel või siin laienemisel. Investeeringute meelitamisel käib riikide vahel kõva konkurents ja Eesti peab selles oma väärtuspakkumistega välja paistma.

Välisinvesteeringute keskuse projektide seas on näiteks mitmeid energeetikavaldkonna projekte, toidutööstuse investeeringuid, erinevate toormete väärindamisega seotud ringmajanduse projekte. Üheks näiteks võib tuua Smart Power Farmi, mida planeeritakse Tootsi. Pärnusse planeerib Hollandi ettevõtte Power2X miljardiinvesteeringut, et luua metanoolitehas, mis kasutab ära madala lisandväärtusega puitu ja meretuuleparkide toodetavat energiat.

Samuti väärtustame juba Eestisse tehtud investeeringuid, juba siin oleva kapitali investeerimist laienemiseks ja arenemiseks. Peame olema konkurentsivõimeline keskkond ka selleks, et Eestist investorid mujale ei läheks.

Tööstussektor vajab pikka väärtusahelat

Kui tahame saada jõukamaks ühiskonnaks, peame tööstuse väärtusahelas kõrgemale liikuma, aga seda saab teha siis, kui meil on piisavalt tarku töötajaid.

Näiteks töötas Eesti puidu- ja paberitööstuses 2022. aastal kümme täistöökohaga teadlast ja inseneri ning teadus- ja arendustegevuse kulud ulatusid 1,7 miljoni euroni. Seda on selgelt liiga vähe, kui võrrelda Soomega, kus investeeritakse puidusektori ettevõtetes ühe elaniku kohta ligi 20 korda rohkem teadusesse kui Eestis. Selleks, et ka meie puidusektor oleks konkurentsivõimeline, vajame pikka väärtusahelat.

Lisaks vajaliku tööjõu tagamisele on määrava tähtsusega oma toodete loomine ja kohaliku tooraine väärindamine. Majandusteaduslikult võime läheneda ekspordi kasvule kahel viisil: kas üritame midagi lühikese väärtusahelaga tohutus massis eksportida või tahame võimalikult pika väärtusahela üles ehitada siinsamas Eestis.

Esimene oluline samm on tehtud. Eelmisel aastal loodi Metroserti alla rakendusuuringute keskus ja selle üheks esimeseks fookusvaldkonnaks on biorafineerimine, mille üks tegevusi saabki olema puidu keemilise töötluse pika väärtusahela ülesehitamine. Selle tegevussuuna käivitamiseks tegime valitsuses raha eraldamise otsuse. Biorafineerimine võimaldab teaduslaborites välja töötatud puidupõhiseid tooteid testida veidi suuremas skaalas, enne, kui neid saaks suunata tööstuslikku tootmisse.

Lisaks on plaanis rakendusuuringute keskuses käivitada droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, terviseandmed ja vesinikutehnoloogiad.

Uue aja tööstus on puhas ja roheline

Eesti majandus on eksportiv majandus. Ümber tuleb lükata müüt, et tänapäeva tööstus on must, tossav ja halva juhtimisstiiliga. Vastupidi, meil on moodsad tehased, uued tehnoloogiad, ägedad väljakutsed. Peame saama lahti „mitte minu tagahoovis“ mentaliteedist ja nägema uue tööstusettevõtte piirkonda tulekus võimalust, mitte ohtu.

Uue aja ja puhta tööstuse kuvand tuleb viia ka noorteni, et kindlustada tööjõu järelkasvu. Üks hiljutine näide, mida ei tasu sugugi alahinnata, on Eesti-Soome õpilasvõistlus, kus põhikooliõpilased teevad koostööd kohalike tööstustega, et lahendada kestlikkusega seotud probleeme.

Lühendame planeeringute läbiviimist ja loamenetlusi

Investeeringute soodustamiseks on oluline, et neid saaks Eestis mugavalt, kiirelt ja liigse bürokraatiata teha. Selleks lühendame planeeringute läbiviimist ja loamenetlustele kuluvat aega.

Planeerimise kiirusest sõltub, kui kiiresti sünnivad uued tootmised ja töökohad. Kevadel tehtud analüüs aitas leida üles need kohad, kus on võimalik menetluste aega kokku tõmmata. Praegu on alustamas rohekoridori tõhustuskava töörühm, maa- ja ruumiameti käivitumisel on eesmärk tuua load ning menetlused ühe asutuse juurde.

Peame leidma parima viisi, kuidas käivitada nn rohelist koridori. Lätis-Leedus lähenetakse juhtumipõhiselt ehk valitakse teatud arv ettevõtjaid, kellele subjektiivselt menetlusaegu lühendatakse. Soomes jällegi võeti lahti üle 200 erineva õigusakti, mis menetlusprotsesse juhivad. Võrdse konkurentsi tagamiseks ja kogu ettevõtluskeskkonna paremaks toimimiseks kaldume Eestis pigem Soome mudeli poole.

Parandame ettevõtete kapitali kättesaadavust

Konkreetne tegevus, mida riik saab konkurentsivõime tõstmiseks teha, on ettevõtete jaoks kapitali kättesaadavuse parandamine. Käenduste ja laenumahtude suurendamine ning riigiabi lubade andmisel erandite tegemine on meetmed, mis ei nõua riigilt täiendavaid rahalisi vahendeid, aga võimaldavad ettevõtetel avada uusi turge, kasvada ja areneda.

Suurtes Euroopa Liidu liikmesriikides on laiemad võimalused riigiabi andmise erandite tegemisel, mis on üheks põhjuseks, miks mõned suurinvesteeringud on jäänud Eestisse tulemata.

Juba praegu oleme Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutuses (EISA) suurendanud käenduste mahtu saja miljoni ning ekspordilaenu mahtu 50 miljoni euro võrra. Suuremahuliste projektide rahastamiseks töötame välja lahendust, millega saame pakkuda käendust või laenu turutingimustel, kaotades riigiabiriski. Eesti merendusvaldkonna ettevõtete kasvu toetamiseks on väljatöötamisel erilahendus koos eriloa taotlemisega Euroopa Komisjonilt.

Lisaks on EISA all riiklik fondivalitseja Smartcap, mis aitab rohetehnoloogia ettevõtetel parandada kapitali kättesaadavust. SmartCapi juurde oleme valitsusega loonud ka kaitsetööstuse fondi ja suurendanud selle mahtu 100 miljoni euroni, mida fond omakorda saab investeerida kaitsetööstuse valdkonna ettevõtetesse, julgustades sellega ka väliskapitali jõudmist Eesti kaitsetööstusse.

Vähendame ettevõtete halduskoormust

Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks viisime koostöös teiste aruandluskohustust seadvate asutustega läbi analüüsi, mis näitas, et reaalajamajanduse lahendusi kasutades saab vähendada riigile esitatavate andmete mahtu 70 aruandes seniselt 3000-lt andmeväljalt ca 80 dimensioonini.

Lahenduste kasutusele võtmiseks tuleb nii riigiasutustel kui ka ettevõtetel juurutada IT-arendusi ja -lahendusi, mis vajavad investeeringuid. Et analüüs ainult paberile ei jääks, avame peagi ettevõtjatele taotlusvooru uute lahenduste piloteerimiseks.

Eesti.ee ettevõtja digiväravast saab juba praegu mitmeid toiminguid ühest kohast teha, näiteks taotleda tegevuslube, leida finantseerimisvõimalusi EISi, PRIA jt toetuste taotlemise kaudu või anda volitusi oma töötajatele riigi infosüsteemidesse andmete esitamiseks.

Majanduse konkurentsivõime ja kasv on valitsuse prioriteet

Tööstussektori konkurentsivõime parandamiseks ning tootlikkuse ja ekspordi kasvatamiseks on oluline nii riigi, ettevõtjate kui ka kohalike kogukondade panus. Riigile on murekohad teada ja nende lahendamiseks tegevusplaan paigas.

Majanduse konkurentsivõime ja kasv on valitsuse prioriteet ning ühes sellega ka meie julgeolek ja korras riigirahandus, sest ilma julgeolekuta ei tehta ega tule siia ka investeeringuid ja korras riigirahanduseta kasvab meie võlg ning laenud on kallid, mida me ei soovi tulevastele põlvedele pärandada.

Loe lisaks siit.