ARVAMUS | Puidust suurehitised linnaruumis loovad tervisliku töö- ja elukeskkonna

Kui Põhjamaades ehitatakse üha enam korter- ja büroohooneid puidust, siis Eestis alles õpitakse puitu väärtustama suurehitiste ehitusmaterjalina. Uuringud tõestavad, et puithooned mõjuvad positiivselt nii elanike kui ka töötajate tervisele, kirjutab Fausto Capitali osanik Sven Mihailov.

Viimastel aastatel on palju rõhutatud, et puidu laialdasem kasutamine ehitusmaterjalina on samm jätkusuutlikuma ehituse suunas. Vähem on aga esile toodud, et puidust korter- ja büroohooned loovad ka tervislikuma elukeskkonna. Rahvusvahelised teadustööd ja ka kohalikud ehitusprojektid kinnitavad puidu eelist ehitusmaterjalina – nii keskkonnamõju vähendajana kui ka elanike ja töötajate heaolu tõstjana.

Rahustav ja produktiivsust toetav materjal

Inimesed veedavad meie regioonis üle 90% ajast siseruumides, mistõttu on oluline tuua loodus hoonetesse. Puit loob looduslähedase tunde ja mõjub inimestele seetõttu rahustavalt.

Jaapani teadlase Yuki Kawamura uuringud näitavad, et puit aktiveerib inimese ajus alfalained, mis viitavad suuremale lõõgastuse ja rahulolu tasemele. Sama teadustöö raames mõõdeti ka puidu mõju ajutegevusele vaimselt nõudlike ülesannete sooritamisel. Puidust klassiruumides viibinud katseisikutel täheldati beetalainete aktiivsuse kasvu, mis aitas neil paremini keskenduda. Ka mitmed teised rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et puidu looduslik tekstuur soodustab loovust ja probleemilahendusvõimet.

Näiteks Briti Columbia provintsis Kanadas tehtud mõõtmised näitavad, et puidust interjööriga ruumides töötades alaneb nii vererõhk kui ka südame löögisagedus. Stressi leevendavad omadused on eriti olulised kontorikeskkonnas, kus töötajate heaolu ja keskendumisvõime on olulised töö tulemuste ja rahulolu saavutamisel.

Samuti on vanadekodudes tehtud võrdlevaid uuringuid, kus jälgiti eakate tervist ja käitumist erinevate materjalidega sisustatud ruumides. Katsed näitasid, et puidust keskkond võib aidata ennetada vaimse ja füüsilise tervise halvenemist ning isegi vähendada dementsuse riski. Puit soodustab eakate sotsiaalset suhtlust, tugevdab emotsionaalseid sidemeid ja toetab eneseväljendust.

Tervislik sisekliima ja loomulik niiskustasakaal

Puit on hingav materjal, mis aitab loomulikult reguleerida ruumi niiskustaset, hoides sisekliima stabiilsena. Soome puitkortermajade elanike seas läbi viidud küsitluses tõid elanikud esile just puithoonete head sisekliimat.

Erinevalt betoonist ja metallist ei lase puit ruumidel muutuda talvel liiga kuivaks ega suvel liiga niiskeks. Tervislik ja stabiilne õhuniiskuse tase aitab vältida hingamisteede probleeme ning loob elanikele ja töötajatele mugava keskkonna.

Kuigi puit võib tunduda kergelt resoneeriva materjalina, on uuringud ja kogemused tõestanud, et see aitab ruumide akustikat tasakaalustada ja mürataset vähendada. Norras ja Soomes tehtud mõõtmised näitavad, et puidust ehitatud koolides ja kodudes on müratase sageli madalam kui teistest materjalidest ehitatud hoonetes.

Suured puithooned tulevad ka Eestisse

Viimasel kümnendil on ka Eestis hakatud kavandama suuremaid puitehitisi. Eelmisel sügisel avas uksed Eesti üks suurim puithoone Pelgulinna Riigigümnaasium ning 2026. aasta suveks valmib Tallinna sissesõidul Fahle Linnakus esimene puitkonstruktsioonidel kõrghoonena If Kindlustuse Maja.

Kuna Eestis pole varem nii kõrget puitmaja ehitatud, tehti selle projekteerimisel koostööd TalTechi ning ETH Zürichi ülikoolide teadlastega. Lisaks on hoone ehitamisele seatud kõrged keskkonna- ja jätkusuutlikkuse standardid. Selle ristkihtpuidust konstruktsioonide ökoloogiline jalajälg on minimaalne.

If Kindlustuse Maja sisekujunduses kasutatakse palju naturaalseid materjale, kus puit domineerib, et luua looduslähedane ja tervislik keskkond. Selleks, et tänapäeval saada endale rentnikuks suuremaid ettevõtteid, peavad arendajad pakkuma neile keskkonna- ja jätkusuutlikkuse standarditele vastavaid pindu. Näiteks Fahle Linnaku uued hooned ehitatakse BREEAM rohesertifikaadi kõrgeima Outstanding taseme nõuetele vastavaks, mis tunnustab nii ärihoonete keskkonnasõbralikkust kui ka töötajate heaolu.

Tervislikuma ja kestlikuma linnakeskkonna nimel võiksid arendajad ja linnaplaneerijad kaaluda senisest rohkem puidust suurehitiste rajamist.