Kas kolmandikust palgast pensionipõlves piisab? Praegu on viimane võimalus pensionisamba sissemakseid suurendada

Eesti pensionikogujatel on sel aastal esmakordselt võimalus suurendada oma II samba sissemakseid muretuma vanaduspõlve tagamiseks. Kui varem koguti automaatselt 2% brutopalgast ja riik lisas 4%, siis nüüd saab iga palgasaaja tõsta omaosaluse 4% või 6% peale. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson toob välja peamised põhjused, miks peaks omaosalust suurendama juba enne novembri lõppu ning kuidas seda teha.

Alates tänavu kevadest saavad kõik pensionikogujad suurendada oma II samba sissemakset 4% või 6%-le, millele omakorda riik lisab endiselt juurde veel 4%. Kõik, kes esitavad omaosaluse muutmise taotluse 30. novembriks, näevad oma panuse tõusu juba uue aasta jaanuarist. Madissoni sõnul on see on suurepärane võimalus kasvatada oma pensionivara ja kiirendada eesmärkide saavutamist.

Peamine põhjus sissemaksete suurendamiseks on fondijuhi sõnul Eesti pensionisüsteemi asendusmäär ehk suhe pensioni ja inimese viimase töötasu vahel, mis on üks Euroopa madalamaid. OECD uuringud näitavad, et Eestis hakkab keskmine pension moodustama kõigest 34,4% inimese varasemast palgast, mis on ligi kaks korda madalam kui Euroopa Liidu keskmine. „Seega igaüks saab ise mõelda, kas kolmandik praegusest palgast on pensionipõlves piisav,“ selgitas Madisson.

Selleks, et meie palga ja pensioni suhe jõuaks rohkem Lääne-Euroopale sarnasemaks, oleks töötaval inimesel vaja säästa umbes 15–20% oma sissetulekust. „Kui tõsta oma II sambasse minev omaosalus 6% peale, millele lisandub ka riigipoolne 4%, siis säästetakse oma palgast sisuliselt juba 10%. See omakorda tähendab, et soovituslikku säästumäära arvesse võttes ollakse poolel teel,“ ütles Luminori pensionifondide fondijuht.

Madissoni sõnul ei tasu seejuures unustada, et see lahendus on ka maksuefektiivne. „Investeeritud summa liigub brutopalgast otse pensionifondi, mis erineb III sambast, kus tulumaks tagastatakse hiljem ja kord aastas. See tähendab, et kogu sissemakse suunatakse kohe fondi n-ö oma tööd tegema.“ Eriti soovitab Madisson võimalust neile, kellel on sissetulekutes olnud pikem paus või mõõnaperiood, et kaotatud aega tagasi teha. Samas rõhutas ta, et omaosaluse suurendamine on mõistlik igaühele, kel on soov oma tulevikku kindlustada, olenemata sissetulekust.

Valik 4% ja 6% vahel on igaühe jaoks individuaalne otsus. Fondijuhi sõnul tasub enne muudatuse sisseviimist analüüsida oma igakuist eelarvet ja teha valik oma rahalise võimaluse järgi. Kui 6%-ne tõus ei tundu praegu realistlik, siis saab alustada ka 4%-ga, sest isegi väike tõus on samm kindlama pensionipõlve poole.

Kui praegu panustab Eesti keskmist brutopalka teeniv inimene oma II pensionisambasse igakuiselt umbes 40 eurot, siis suurendades omaosalust 4%-le kasvab see 80 eurole ning valides 6% on omaosaluseks 120 eurot. Praeguseks on juba enam kui 56 000 inimest ehk 11% kogujatest otsustanud II samba sissemakseid tõsta. Suurem osa neist on valinud 6%-se omaosalusmäära.

Madissoni sõnul on kõige lihtsam esitada sissemaksete suurendamise taotlus kodupangas või pensionikeskuse veebilehel. Need, kes esitavad taotluse novembri lõpuks, näevad oma panuse tõusu juba alates 2025. aasta jaanuarist. Ka pärast novembrit on võimalik omaosalust suurendada, kuid siis rakendub uus määr alates 2026. aastast.