Ministeerium soovib lubada Eestisse enam võõrtöölisi. Keldo: nende puudus on ohuks Eesti majanduse arengule

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib luua täiendava erandi kvalifitseeritud võõrtööjõu Eestisse toomiseks. Minister Erkki Keldo (Reformierakond) sõnul võiks erand puudutada kuni 1300 välisspetsialisti, keda vajatakse eelkõige tööstussektoris.

Ministri sõnul on Eesti tööstuses lõpuks näha positiivseid arenguid, mille taga on meie ettevõtete võimekus leida uusi turge väljaspool Euroopa Liitu. „Me näeme olukorras, kus Skandinaavias nõudlus on väiksem, on Eesti ettevõtjad teinud tublit tööd leidmaks uusi eksporditurge. Näiteks kaubade väljavedu suurenes enim just USA-sse ja Singapuri,“ tõi Keldo esile.

Ent positiivseid ilminguid võib ministri sõnul hakata pidurdama tõsine tööjõupuudus kõrge lisandväärtusega tööstusharudes. Valitsuse pressikonverentsil loetles Keldo kriitiliste valdkondadena üles keemia-, masina- ja elektroonikatööstuste ning puidu- ja metallkonstruktsioonide tootmise. „Suurusjärgus oleks vaja 50 kuni 100 keemiainseneri, toidutehnoloogi, konstruktsioonide ehitajat, masina- ja tööpinkide operaatoreid, programmeerijaid,“ kirjeldas ta konkreetseid vajadusi.

Ühe lahendusena on majandus ja taristuministeerium pakkunud välja sisserände piirarvu erisuse loomise teatud erialadele. Ministeeriumi ettepanek on muuta välismaalaste seadust, et luua sisserände piirarvu erisus kuni 1300 välisspetsialistile.

Ettepaneku kohaselt võiks välistööjõule kehtestada kolm peamist kriteeriumi:

• Töökoht peab olema kõrge lisandväärtusega sektoris

• Palk peab olema vähemalt Eesti keskmine brutopalk

• Ettevõttel peab olema märkimisväärne ekspordikäive

Keldo rõhutas mitmel korral, et plaan ei tähenda odava tööjõu sissetoomist. „Et keegi kindlasti hirmutama ei hakkaks, et me otsime siia odavat tööjõudu, siis kindlasti oleks ka kriteeriumiks vähemalt Eesti keskmine brutopalk,“ rõhutas ta. Me räägime 0,1% Eesti elanikkonnast ja kõiki neid inimesed kontrollitakse julgeolekuasutuste poolt,“ kinnitas majandus- ja tööstusminister.

Viidates sihtasutus Kutsekoja (OSKA) raportile, tõi Keldo esile, et isegi kõigi vastava kvalifikatsiooniga Eesti inimeste rakendamisel jääb tööjõupuudus püsima. Siiski rõhutas reformierakondlane, et pikemas plaanis on esmatähtis kohaliku tööjõu arendamine. „Meie enda esimene eelistus peab alati olema meie oma inimeste kvalifikatsiooni tõstmine ja meie oma inimeste kvalifikatsiooni vastavusse viimine reaalse tööturu olukorraga,“ ütles ta.