KUULA | Lihtsalt rahast: kuidas internetis turvaliselt ostelda ja pettusi vältida?

Eesseisvad ostu- ja jõulupühad ning igapäevased vajadused viivad inimesi üha rohkem erinevatele digiplatvormidele ostlema. Saates „Lihtsalt rahast“ arutlevad eksperdid, kuidas e-poodides ja Facebook Marketplace’is turvaliselt oste sooritada ning mida tähele panna petulehekülgede puhul, et seal ostude tegemist vältida. Stuudios avavad teemat Coop Panga pettuste tõkestamise juht Toomas Tuuling ja infoturbejuht Sander Eesmaa.

Tuulingu sõnul on internetis ostlemise puhul reeglina kõige suuremaks ohuks andmepüük. „Kasutajatelt üritatakse kätte saada krediitkaardiandmeid, juhatades nad mõnele libaleheküljele ning jättes mulje, nagu oleks tegu tõese veebipoega,“ selgitab ta.

Ülipopulaarseks on tänapäeval osutunud ka kasutatud asjade ost-müük, mille jaoks peamiselt kasutatakse Facebook Marketplace’i keskkonda. Kuigi seal ei pruugi pettuste tuvastamine alati kõige lihtsamate killast olla, tasub siiski teatud iseärasuste suhtes valvsus säilitada. „Marketplace’i puhul jääb kõige teravamalt silma, et üldjuhul ei taha ostja kunagi tootega eelnevalt tutvuda, ostjal on alati väga kiire ja ta elab kuskil keerulises kohas, mistõttu ta ei saa mingil moel tulla asja vaatama või sellele järele,“ kirjeldab Tuuling tunnuseid, mis tavaliselt viitavad sellele, et siira sooviga ostja asemel on tegu petuskeemiga.

Kui ise oste sooritada ja teha seda mõnes veebipoes, on lehekülje tõesuse hindamiseks olemas teatavad meetmed, räägib Eesmaa. „Kui veebilehe aadressi ees on kirjas „https“, siis suhtlus selle veebilehega on krüpteeritud, mis tähendab, et tegu on turvalise ühendusega. Veebilehe turvalisuse tunneb ära ka aadressi alguses oleva tabaluku ikooniga,“ sõnab ta, kuid lisab, et lõpuni ei välista siiski ka need tunnused võimalust, et tegu on võltsitud veebipoega.

Ostlemise kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka konto- ja kaardilimiitide seadmisele ning turvalisele autentimisele. Sageli on meie igapäevased limiidid kõrgemad, kui me tegelikult vajame, ning pigem võiks neid langetada, kuni tekib reaalne vajadus suuremate summade kasutamiseks.

Samuti toob Tuuling välja hea nipi isiklikust kogemusest, kuidas hoida PIN-koode turvaliselt telefonis nendeks puhkudeks, kui need meelest lähevad. „Mul on PIN-koodid telefoniraamatus, aga nad on ainult minule teada nimede all ja peidetud numbrite sekka kindla süsteemi järgi. Ehk kui ma tõesti peaksin unustama, siis ma tean juba, mis kontakti ma otsin,“ näitlikustab ta.

Saates tuleb juttu ka sellest, milliseid teisi ettevaatusabinõusid kasutada internetis ostlemisel, kuidas ennast turvaliselt autentida ning mida teha olukordades, kus helistab inimene, kes küsib isiklikke andmeid ja palub enda isikut kinnitada PIN-koodidega. Saadet juhib Simo Sepp.

Kuula lähemalt Delfi Taskust.