Hõive oli küll langenud võrreldes suvega pea 6500 inimese võrra, aga see on loomulik kadu, sest suvel ongi alati rohkem ajutisi töökohti, mis on seotud kas põllumajandusega või turismiga. Tõsi, eelmisel aastal oli see kukkumine kolmandas kvartalis väiksem, natuke üle tuhande inimese.

Samas on hõive näitajad Eestis ühed Euroopa Liidu kõrgemad. II kvartalis olime hõive määra arvestuses kuuendad, meist eespool oli Põhjamaad, Holland ja Malta.

Tööpuudus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga natuke suurem, kuid samas 1500 inimese võrra madalam kui II kvartalis. Töötuse määr oli 7,4%.

Aasta algusest on töötus vähenenud 2600 inimese võrra. Sama pilti näitavad ka registreeritud töötuse andmed, seal on vähenemine isegi suurem olnud.

Eestile sarnane olukord on ka kogu Euroopas. Majandusel väga hästi ei lähe (eriti Saksmaal), aga töötus on suhteliselt madal. Eesti kõrget hõivet on aidanud hoida kõrge inflatsioon, sest ettevõtete käibed on kasvanud, mis on võimaldanud ka päris korralikku nominaalse palga kasvu. 3-5 aasta perspektiivis selline olukord ei ole jätkusuutlik, sest kallimad tööjõukulud vähendavad ettevõtete konkurentsivõimet ja me leia enam oma kaubale ostjaid välismaal. Lahenduseks on tööjõukulude osakaalu vähendamine ettevõtte kulubaasis, mis lihtsamalt öeldes tähendab inimeste asendamist robotitega ja tootmisprotsesside digitaliseerimist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena