Tööpuuduse määr oli kolmandas kvartalis statistikaameti hinnangul mõõdukas ja umbes samal tasemel kui aasta tagasi. Töötukassa registri järgi on tööpuudus viimastel kuudel olnud isegi väiksem kui aasta või kaks tagasi. Samas on murettekitav see, et rohkem kui pooled registreeritud töötutest on tööd otsinud kauem kui pool aastat. Töötuid on endiselt kõige rohkem lihtööliste ja klienditeenindajate hulgas.
Inimeste soov töötada on endiselt suur, kuna kiiresti tõusnud hinnad on vähendanud tarbijate ostujõudu. Ettevõtjad on samas uute inimeste värbamisel ettevaatlikud. Suurem osa ettevõtteid lähikuudel konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi inimesi juurde ei vaja. Ka töötukassas on tööpakkumisi vähem kui aasta või kaks tagasi. See tähendab seda, et konkurents tööturul on kasvanud ja tööandjad saavad valida suurema hulga kandidaatide hulgast.
Töötamise registri järgi on palgatöötajate arv väiksem kui aasta või kaks tagasi. Töötajaid on lisandunud avalikku sektorisse – tervishoidu, haridusse, avalikku haldusesse. Erasektoris, eelkõige tööstuses, kaubanduses ja ehituses, on vajadus töötajate järele vähenenud.
Järgmisel aastal majandus mõnevõrra elavneb. See toob kaasa tööpuuduse kerge languse. Töötuse määr alaneb Swedbanki prognoosi järgi 2024. aasta 7,6%-lt 2025. aastal 7,2%-ni. Tööpuudus kahaneb vähe, kuna erasektoris on huvi personali suurendamise vastu leige. Riigi kokkuhoiupoliitika piirab hõive ja palga kasvu avalikus sektoris. Palgakasv aeglustub Swedbanki hinnangul tänavuselt 7,3%-lt järgmisel aastal 6,5%-ni.
