Iseteeninduskassad vs. tavakassad: Eestis ja Soomes liigutakse eri suundades

Kuigi Eestis liiguvad jaeketid üha jõulisemalt iseteeninduskassade kasutuselevõtu suunas, on Soomes kohati märgata vastupidist trendi.

Novembri alguses kirjutas Ärileht juhtumist Tartu Maximas, kus klient jättis protestiks toidukaupu täis ostukäru klienditeenindaja nina ette, kuna poes polnud ühtegi tavakassat. Klient, kes soovis jääda anonüümseks, keeldus põhimõtteliselt iseteeninduskassa kasutamisest, väites, et ei soovi teha tasuta kassapidaja tööd.

„Me ei kasuta põhimõtteliselt kauplustes kunagi iseteeninduskassat, sest me ei soovi teha tasuta kassapidaja tööd, kuivõrd tema palk on kauba hinna sees,“ selgitas pahane klient.

Samal ajal on Soomes märgata vastupidist trendi. Helsingi Kontulas asuv K-supermarket otsustas iseteeninduskassad täielikult eemaldada ja asendada need tavaliste kassadega. Põhjuseks on iseteeninduskassadega seotud vargustelaine, mis kaupluse juhataja sõnul tekitab poele aastas 50 000-100 000 euro suuruse kahju.

Soome jaekaubanduskontsern Kesko andmetel on poevarguste arvu kasvu näha ka teiste kaupluste iseteeninduskassades. Lahendusena on Kesko suurendanud personali hulka iseteeninduskassade juures ning uurib aktiivselt tehisintellekti kasutamise võimalusi varguste ennetamiseks.

S-grupp, kellel on iseteeninduskassad umbes 900 poes, kinnitas samuti Ilta-Sanomatele, et vargused iseteeninduskassadest on sagenenud. Siiski pole nad kaalunud kassade eemaldamist ning rõhutavad, et valdav enamus klientidest käitub korrektselt.

Sarnast trendi on näha ka mujal

Iseteeninduskassadest loobumine pole ainult Soome nähtus, vaid see trend on märgatav ka mujal maailmas. Ameerika Ühendriikides on hiigelkett Walmart juba astunud samme iseteeninduskassade vähendamiseks. Samasuguseid otsuseid on teinud ka Rootsi suurim jaemüügikett ICA ning Suurbritannias tegutsev Booths. Need otsused peegeldavad kasvavat muret iseteeninduskassadega kaasnevate probleemide pärast.

Varguste ennetamiseks on Soome kauplustes kasutusele võetud mitmeid tehnoloogilisi lahendusi. Kauplused on varustatud põhjalike kaamerasüsteemidega ning kassa-alal toimuvat jälgitakse hoolikalt. Lisaks võrdlevad kauplused pidevalt ostutšekkide andmeid valvekaamerate pildiga ning katsetavad uusi tehisintellektil põhinevaid lahendusi varguste ennetamiseks.

Turvalisuse tagamiseks on Soome kaupluseketid paigaldanud iseteeninduskassade juurde spetsiaalsed väljapääsuväravad, mis avanevad ainult ostutšekki näidates. See süsteem on kasutusel kõigis suurtes kettides.

Kuigi Soomes on märgata iseteeninduskassade osas teatavat tagasikäiku, pole pilt siiski ühene. Näiteks Lidl, kellel on riigis 205 kauplust, plaanib jaanuariks paigaldada iseteeninduskassade kõikidesse poodidesse. Lidli müügiosakonna juht Milla Perkola suhtub varguste probleemi filosoofilisemalt: „Põhimõtteliselt, kui keegi tahab ebaausalt käituda, proovib ta seda teha ühel või teisel viisil, kassatüübist sõltumata.“