Kokkuleppe tulemusel tõuseb alampalk 8%, moodustades Eesti Panga järgmiseks aastaks prognoositavast keskmisest palgast 43%.

Ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask tõdes, et alampalgal on töötajate heaolule otsene mõju. „Miinimumpalga tõstmine aitab vähendada nii sotsiaalset ebavõrdsust kui ka töötavate inimeste palgavaesust. Kõik me soovime ju tunda end väärtuslikuna ning katta enda ja oma pere kulu kuu lõpuni. Ometi on töötajatel ka lisanduva 66 euroga edaspidi raske ära elada. Seetõttu peab palgakasv ametiühingute arvates edasistel aastatel jätkuma kiiremas tempos ning tagama töötajatele piisava majandusliku kindlustunde ja toimetuleku,“ selgitas Vask.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter rõhutas, et alampalk tõuseb järgmisel aastal kiiremini nii sellest, milliseks on prognoositud hinnatõusu, kui ka keskmisest palgast ehk väiksema sissetulekuga inimeste ostujõud paraneb. „See otsus on kompromiss. Majandus langeb jätkuvalt, kuid töötajate puuduse tõttu on Eesti tööandjad ärimahtude vähenemisest hoolimata palku tõstnud. Jätkusuutlik palgakasv saab tulla vaid tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamisest. Iga töötaja saab oma oskusi täiendades ja seeläbi oma tööga suuremat lisaväärtust tootes kindlasti kiirema sissetulekute suurenemise, kui seda miinimumpalga kasv pakub.“

Töötasu alammäära lepivad tööturu pooled – Eesti tööandjate keskliit ja Eesti ametiühingute keskliit – kokku iga aasta sügisel. Selle aluseks võetakse värskeim Eesti Panga majandusprognoos. Kokku lepitud alampalga kinnitab valitsus.

Sel aastal on töötasu alammäär täistööaja puhul 820 eurot.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena