Kaheksa levinud viga, mida investorid kipuvad tegema

Kui investeerimisel võib halva tulemuse vabanduseks mitmeid põhjendusi otsida, siis enamasti on üheks peamiseks põhjuseks investor ise, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak arvamusloos. Nii toob ta välja kaheksa levinud käitumuslikku viga, mis võivad investeerimisel tulemust pärssida.

Klassikalise investeerimisteooria keskmes on efektiivsete turgude hüpotees, mis lihtsamalt öeldes eeldab, et investorid teevad otsuseid ja käituvad täiesti ratsionaalselt. Päriselt aga ei käitu keskmine investor ratsionaalselt, vaid loomuliku emotsionaalse inimesena, sama saab öelda ka turu kohta tervikuna.

Käitumuslikud vead on eelarvamused ja väärarusaamad investeerimisotsuste tegemisel, mis tulenevad inimesele omasest kalduvusest lihtsustada keerulisena tunduvaid protsesse ning emotsioonidele toetuda. Nii võib välja tuua kaheksa viga, mida investorid kipuvad tegema.

Liigne enesekindlus

Inimestel on kombeks enda oskusi, teadmisi ja kogemusi ülehinnata ning -tähtsustada. Iga edukas investeering kasvatab enesekindlust, samas võis edukuse taga olla juhus või muu endast mitte sõltuv põhjus. Liigselt enesekindel investor võib hakata üleliia palju tehinguid tegema, ohustades sedasi enda portfelli tootlust valede otsustega, kasvavate tehingukuludega või püüdlusega turge ajastada.

Liigse enesekindluse puhul võib ka portfelli hajutatus väheneda ning tähelepanuta jääda riskid. Hea on siinkohal meenutada mitmeid uuringuid, mille tulemusel hindab keskmine liikleja end keskmisest liiklejast paremaks – selles lauses on aga juba sisse kirjutatud vastuolu. Sama võib ka keskmise investori suhtumise kohta öelda.

Ankurdamine

Informatsioon või mõte, mida saame või kogeme varem, kipub nii-öelda ankruks muutuma ja edaspidiseid otsuseid põhjendamatult palju mõjutama hakkama. Näiteks langenud hinnaga aktsia ostmine, lootuses teenida hinna taastumise pealt, võib investorile kätte maksta. Sageli on langusel sisuline põhjus ning võimalik, et uus madal hind ongi see uus õiglane hinnatase, arvestades muutunud olukorda.

See, et kunagi maksis aktsia rohkem, ei tähenda, et hind kindlasti taastub.

See, et kunagi maksis aktsia rohkem, ei tähenda, et hind kindlasti taastub. Sarnane olukord on suure hinnatõusu läbi teinud aktsiatega – vahel kipume müüma, lootuses pärast soodsamalt tagasi osta, kui aga tõusu põhjuseks on sisuline olukorra muutumine, ei pruugi hind varasemale tasemele enam langeda ning jääme sellisel juhul heast investeeringust kõrvale.

Kinnituskalduvus

Analüüsides ja infot otsides kaldume kinnitust otsima sellele, mida juba arvame või teame, ja vältima infot, mis meie olemasolevat teadmist ümber lükkab. Selliselt käitudes võib aga oluline info tähelepanuta jääda ja investeerimisotsused kannatada.

Näiteks oleme varasema kogemuse tõttu üsna veendunud, et tehnoloogiaettevõtted on kasumlikud, neil on hästi läinud ning aktsia hind kasvab edaspidigi, samal ajal jääb märkamata, et konkreetse ettevõtte kõrvale on tekkinud palju edukaid konkurente, ettevõtte võlatase on kasvanud ning regulatsioonidki karmistunud. Kui oleme infot otsimas ning leiame enda arvamust kinnitavat teavet, siis tekib hea enesetunne, kuid mingisugune murranguline, vastupidine teave tekitab aga ebamugavust.

Vastumeelsus kaotusele

Kaotusvalu on suurem kui rõõm numbriliselt täpselt sama suure võidu üle. Näiteks 20% kahjumis olevat investeeringut elame raskelt üle, kuid 20% suuruse kasumi puhul on rõõm mõnevõrra tagasihoidlikum.

Selline vastumeelsus kaotusele tekitab sageli olukorra, kus investor hoiab oma kahjumis olevat investeeringut liiga kaua portfellis, lootes hinna taastumisele, kuigi praeguse kahjumi vastuvõtmine võib olla siiski mõistlik, et vältida edasist langust või pikalt vinduvat positsiooni portfellis. Kaotuse kartus võib investorit takistada ka mõne riskantsema investeeringu tegemisel, kuna on hirm kaotada raha, samas võib sedasi potentsiaalselt edukas investeering tegemata jääda.

Karjaefekt

Kalduvus järgida teiste tegevust, mitte aga tegutseda enda analüüsi ja otsuste põhjal – selliselt käitudes võib oluline info märkamata jääda. Investeerimise kontekstis tingib karjakäitumine optimismi puhul väärtpaberite hindades või turul laiemalt põhjendamatult suuri hinnatõuse ehk mulle, samal ajal pessimismi puhul krahhe.

Pikemas perspektiivis mullid üldjuhul lõhkevad ning paanilised hinnalangused taastuvad ja hinnad liiguvad õiglasele tasemele tagasi. Meenutagem meemiaktsiate buumi 2021. aastal, mil mitmete üsna halvas majanduslikus seisus ettevõtete aktsiahinnad aeti karjana üles, mõne aja pärast aga kukkusid hinnad tagasi tavapärasele tasemele ja suur hulk eufooriast osa võtnud tavainvestoreid kandis märkimisväärseid kahjumeid.

Kättesaadavuse efekt

Otsuste tegemisel kaldume eelistama ja tähelepanu rohkem pöörama infomatsioonile või arvamustele, mis on kergemini kättesaadavad või millest rohkem räägitakse. Samal ajal aga võib eksisteerida olulise mõjuga muu info, mida tihti ei märka või mille teada saamiseks tuleks rohkem vaeva näha.

Näiteks suurimate ja tuntumate börsifirmade aktsiad kipuvad olema kõrgemalt hinnastatud kui mõne väiksema ettevõtte aktsiad, kellest igapäevaselt meedias ega vestlustes nii palju või üldse ei räägita, kuigi majanduslikus mõttes võib see vähetuntud ettevõtte olla oluliselt paremate näitajatega. Samas on tegelikult mõlema – suure ja väikese ettevõtte – finantsaruanded avalikult kättesaadavad ja analüüsitavad.

Hirm ilma jääda (fear of missing out – FOMO)

Vaadates kõrvalt, kuidas teistel investeeringutega hästi on läinud, tekib sageli ärevustunne – mina jään sellest ilma ja tahan ka! Selline ärevus võib tekitada impulsiivset soovi samuti osta, jättes kõrvale analüüsi ja kriitilise mõtlemise.

Sel hetkel, kui FOMO levib, võib juba väga lähedal olla ka hinnatipp, sest need kaks ehk mullistumine ja FOMO võimendavad teineteist. Näitena tehnoloogiaaktsiate ralli 2000ndate lähedal, mõne aasta tagune COVID-vaktsiini tootjate aktsiahindade mullistumine või kaugemast ajaloost – 17. sajandi tulbimaania. Kõik need näited lõppesid mulli lõhkemisega.

Eeldus, et trend jätkub ka tulevikus

Võis ju kunagine soomlaste edulugu Nokia võimsat aktsiahinnarallit pakkuda, kuid tänaseks on ettevõttest järele jäänud vaid murdosa.

Investoritel on kombeks eeldada, et hetkel kehtivad trendid jätkuvad ka tulevikus ning minevikus toimunud mustrid korduvad. Enamasti aga ei ole majanduses ega elus midagi täiesti püsivat ning trendid võivad pöörduda. Näitena võib meenutada investorite usku, et krüptovarade hinnad kasvavad lõputult, või pimesi uskumine Hiina majanduse lõputusse kasvu ja peagi maailma suurimaks saamisesse.

Samuti ei tasu ekslikult arvata, et minevikutootlus garanteerib samasuguse tulemuse ka tulevikus. Võis ju kunagine soomlaste edulugu Nokia võimsat aktsiahinnarallit pakkuda, kuid tänaseks on ettevõttest järele jäänud vaid murdosa. Või kunagine turuliider Intel on nüüdseks hoopis võitlemas enda ellujäämise nimel.

Kuidas vigadega toime tulla?

Hajutamine on hea universaalne põhimõte enda portfelli koostamisel ja haldamisel. Lisaks muude riskide maandamisele aitab hajutatus pehmendada võimalike käitumuslike apsude mõju ühe instrumendi kaudu portfelli kogutulemusele.

Enese harimine selle laias mõttes aitab ohjata käitumuslikke kalduvusi ning parandada otsuste kvaliteeti. Teadmistes on ikkagi jõud, teadmatus aga on hea toit vigadele.

Strateegia, eesmärkide ning reeglite paika panemine aitab meid hoida õigel kursil. Läbimõeldud otsuste puhul on vähem ruumi emotsioonidel ning lühiajalistel mõtetel, rohkem aga objektiivsetel näitajatel ja faktidel.

Küsi nõu, arutle – selle käigus võid saada teistelt head nõu, uusi ideid või tagasisidet enda mõtetele.

Võta aega ja mõtle ning otsusta hiljem. Eelkõige ärevatel hetkedel tunneme tungi kiirelt otsustada ja tegutseda, kuid sageli pole nii kiirelt tegutsemine üldse vajalik. Võta aega mõtlemiseks ja analüüsiks, sageli märkame, et järgmisel päeval mõtleme juba teistmoodi.

Regulaarne portfelli ülevaatus on vajalik, et saada aru, mis investeeringutega toimub, ning vajadusel muudatuste tegemiseks. Mõistlik portfelli ülevaatuse sagedus on igal investoril erinev, mõne portfelli puhul piisab süvenemisest kord aastas, mõnel juhul on vajadus seda teha igapäevaselt. Küll aga ei tasu liiale minna ning pidevalt väärtpaberite hindu jälgida – see võib tekitada liigseid emotsioone ja tungi asjatuid tehinguid teha.

Olles teadlik eespool kirjutatud inimlikest käitumuslikest kalduvustest, on meil võimalik pareminin aru saada, kuidas ja miks meie või teised investorid käituvad. Nagu investeerimiseeskuju ja raamatu „Intelligentne investor“ autor Benjamin Graham öelnud on: „Investeerimine ei seisne turgude edestamises, vaid iseenda valitsemises“.