All olevast graafikust on näha, et alates juulist võis järelturul märgata elavnemist, kuid kuna see jätkus ka septembris ning oktoobris, siis ei saa rääkida juhuslikust tõusust.

„Elavnemise hoog ei ole raugenud. Vahepeal tekkis mõte, et kas see on ühe või kahe kuu virvendus, aga oktoobris oli tehinguid 722. See hakkab meenutama 2021. aastat ja sellele järgnenud aasta esimest poolt,“ ütleb Sooman numbreid kommenteerides. Meenutame, et siis oli kinnisvaraturu viimane kuum aeg.

Mäed mõjutavad teisi paiku

Järelturg on tema sõnul muutunud isegi väga aktiivseks ning tooni annavad eelkõige ühtlase elamufondiga ning keskmisest madalama hinnaga piirkonnad eesotsas Lasnamäe ja Mustamäega.

„Need on ka kohad, kus kinnisvaraturg Eestis tavaliselt esimesena tõusule pöörab. Kõik, mis algab Tallinna äärelinnadest, laieneb varem või hiljem üle Eesti.“

Sooman ütleb, et kui apokalüpsist ei esine, siis võib eeldada, et kinnisvaraturg on oma kukkumise ära teinud. Sellele aitavad kaasa mitmed positiivsed elemendid. Esiteks on pangad aktiivsed ning konkurents nende vahel tugev. Teiseks on langema hakanud Euribor ning kolmandaks taltunud inflatsioon.

„Lisaks on inimesed tüdinenud otsusotsuse edasi lükkamisest. Rusuvat negatiivsust on vähem. Julgetakse mitte vaid unistada vaid unistusi ka ellu viia,“ ütleb Sooman.

Ekspert lisab siiski, et kohest kinnisvara hinnatõusu veel oodata ei maksa, sest ka pakkumist on järelturul palju. Kui pakkumine ja nõudlus saavutavad tasakaalu, mille poole me nüüd oleme liikumas, siis võiks eeldada ka hindade mõningast tõusu.

„Märgid on üle pika aja positiivsed. Isegi mina, pessimistlikuma alatooniga turu kommentaator, tõden, et tegemist võib olla murdepunktiga ja madalseis hakkab hajuma.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena