Vene gaasi plaanitakse Euroopasse tarnida Aserbaidžaani sildi all

Kuigi Euroopa Liit ja Ukraina on kindlad, et aasta lõpus ei pikendata Venemaaga gaasitransiidi lepingut, võib Vene gaas jätkuvalt Euroopasse jõuda – Aserbaidžaani kaubana, kirjutab The Telegraph.

Praegu Bakuus toimuva COP29 kliimakonverentsi raames peetakse läbirääkimisi Vene gaasi päritolu vahetamise üle, kus vahendaja rolli võtaks enda kanda Aserbaidžaani riiklik energiaettevõte Socar. Plaan näeb ette, et Gazpromi gaas märgistatakse piiril ümber Aserbaidžaani gaasiks ning vastutasuks nimetatakse sama kogus Aserbaidžaani enda gaasivarudest Venemaa gaasiks. Socarilt gaasi ostmine võimaldaks aga Ukrainal ja Euroopa ettevõtetel vältida otseseid tehinguid Venemaaga.

Samal ajal kui Suurbritannia on kehtestanud sanktsioonid Vene energiale, pole Euroopa Liit seda teinud: 17 protsenti gaasiimpordist jõuab piirkonda endiselt Venemaalt. Vene torugaas jõuab Euroopasse Ukrainat läbiva Sudzha torujuhtme kaudu, mille kasutamise eest maksab Moskva Kiievile transiitlepingu alusel 736 miljonit eurot aastas. Leping lõppeb 31. detsembril ning Kiievi sõnul pole neil plaanis seda pikendada. Kuigi Aserbaidžaanil on ka endal märkimisväärsed gaasivarud, puudub neil erinevalt Venemaast piisav taristu gaasi transpordiks Euroopasse.

Kriitikute sõnul aitaks selline gaasivahetustehing kaasa Putini sõjategevuse kaudsele rahastamisele, õõnestaks rahvusvahelisi sanktsioone ning pikendaks Euroopa sõltuvust Vene energiast. Tehing võib anda Venemaale ka tagaukse Euroopa energiaturgude mõjutamiseks, mis tekitab tõsist muret energiajulgeoleku pärast.

Võtmed on Ukraina käes

Seejuures väärib tähelepanu, et gaasivahetustehingut arutatakse ajal, mil Venemaa korraldas ühe oma suurima õhurünnaku Ukraina vastu. Pühapäeval tulistasid Vene väed üle 200 raketi ja kasutasid massiliselt droone, tappes vähemalt 10 inimest ja kahjustades talve eel riigi energiataristut.

„Need rünnakud said võimalikuks suuresti tänu Venemaa fossiilkütuste müügist saadud rahale. Pole vahet, kas raha saadetakse Venemaa märgiga kütuse eest või Aserbaidžaani sildi all müüdud kütuse eest – meie, süütud ukrainlased, kannatame endiselt,“ ütles Ukraina keskkonnaorganisatsiooni Razom We Stand’i juht Svitlana Romanko The Telegraphile.

Ometi on just Ukrainal võtmeroll selles, kas ja kuidas Vene gaas Euroopasse jõuab. Ühest küljest aitab transiidileping Venemaal gaasimüügilt tulu teenida, samas on transiidilepingust tulenev raha abiks ka Ukrainale endale. Uudistekanali Bloomberg andmeil on gaasivahetusleping vaid üks paljudest pakutavatest võimalustest.

Läbirääkimisi erinevate lahenduste üle on kinnitanud nii Ukraina president Volodõmõr Zelenski kui ka Aserbaidžaani president Ilham Alijev. „Väga raske on öelda, milline on kõige tõenäolisem tehing, kuid lõpuks otsustab ikkagi Ukraina. Ukraina peab allkirjastama transiidilepingu tulevase tarnijaga,“ selgitas mõttekoja Bruegel energiaanalüütik Ugnė Keliauskaitė.

Energiaeksperdid hoiatavad, et kavandatava skeemi kasutamine ei lahendaks tegelikult ühtegi probleemi. Pigem võiks see anda Venemaale võimaluse oma mõjuvõimu veelgi suurendada, kuna Aserbaidžaani sildi all saaks müüa Euroopale gaasi ka teiste tarnekanalite kaudu.

Pariisi poliitikauuringute instituudi professor Thierry Bros hindab, et Euroopal puudub võimekus ja poliitiline tahe loobuda Vene gaasist enne 2027. aastat. „Ei saa lihtsalt televiisoris öelda, et Vene gaas on halb, ilma alternatiivi leidmata,“ märkis Bros, viidates Brüsselile. „Oleme reageerimisega viivitanud ja sisenenud kriisi ilma seda märkamata. See talv võib olla viimane, mil Putinil on võimalus seda olukorda ära kasutada, seega ta võib seda teha.“

Brosi sõnul võib Venemaa proovida gaasihindadele survet avaldada tehingu edasilükkamise kaudu. Siiski on eksperdi hinnangul Euroopal piisavalt varusid, et täiendavate Vene gaas tarneteta toime tulla.