ARVAMUS | Pirjo Falten: Eesti logistikasektori tulevik lasub üksnes ambitsioonikate noorte kätes

Logistikamaailm seisab täna muutuste lävel, kus uute talentide pealekasv, tipptalendi värbamine ning seniste inimeste hoidmine on see, mis aitab saavutada jätkuva kasvu. Kuigi muutuvad majandusolud ja valdkonna eripärad on suutnud tööturgu elavdada, ei suuda need aspektid üksi tagada nõutud arenguid – konkurentsivõime säilitamiseks on saanud üheselt selgeks, et tulevik on noorte kätes ning iga meie valdkonna ettevõtte kohuseks peaks olema neisse investeerimine.

Logistikasektoris toimub täna rohkelt arenguid, mis omavad tuntavat mõju tööturule. Ühelt poolt on muutuste veduriks mitmed hiljuti aset leidnud ühinemised, teisalt nõuavad muutuvad majandusolud viise efektiivsuse leidmiseks. Paratamatult ei sobi muutused kõigile, mistõttu on tööturg aktiivsem ning uusi väljakutseid otsivad kogenud spetsialistid, samas kui teised üritavad leida asendajaid lahkunud talendi asemele.

Kui osad rollid suudavad ettevõtted täita juba täna turul liikuvate töötajatega, ei saa ükski pikaajalisele edule panustav ettevõte üle ega ümber ise järelkasvu koolitamisesse panustamisest. On selgelt näha, et logistikaturul välja kujunenud vajadus uue põlvkonna järele, kelle võimed vastavad täpsemini sektori eripäradele ja järjest muutuvatele vajadustele. Ja see uus põlvkond noori saab edukateks spetsialistideks kasvada üksnes siis, kui ettevõtted on valmis neile tõeliselt praktilise praktika toel andma võimaluse oma oskuseid lihvida.

Nii meie kui ka teiste tugevate praktikabaaside viimaste aastakümnete kogemus näitab, et põhjalik ja sisukas praktika loob tugeva vundamendi pikaajalisele erialasele karjäärile, pakkudes noortele midagi enamat kui lihtsalt linnukest nõutavate koolitegevuste nimekirjas.

Iga noor peaks saama praktikal teha reaalselt kasulikku tööd, mitte täita pelgalt kõrvalisi ülesandeid, et omandada tulevikuks vajalikud erialased oskused ja arendada oma tööalast võimekust – selline lähenemine loob suurema tõenäosusega ka pühendumuse sektorisse. Seejuures on oluline ka meeles pidada, et lisaks sisukale praktikaprogrammile endale, on oluline ka see, kui hästi suudab noor sulanduda tiimiga. Edu tagab seejuures läbimõeldud sisseelamisprotsess, toetav töökultuur ja reaalne tahe tänast praktikanti tulevikus püsivalt oma tiimiliikmena näha.

Praktikandid kui tulevased mentorid

Kui asjalik praktikakogemus on ühelt poolt midagi, mis varustab noore edasiseks tööks vajalike teadmistega ja tagab selle, et tänasesse praktikakohta soovitakse ka püsivalt tööle jääda, siis on positiivsel praktikakogemusel veel teinegi oluline külg.

Praktikantidel, kes on saanud sisuka kogemuse ja tugeva tööriistapagasi, on kompetents, et aasta-paari pärast juba järgmist põlvkonda ise veelgi paremini välja õpetada. Nad teavad, mis tunne on ettevõttes olla praktikandi kingades ja sedagi, mis teeb heast esimesest töökogemusest päriselt hea kogemuse. Pidades meeles, et järelkasvu vajadus ei ole lähiajal kuhugi kadumas, on tugevate tulevaste mentorite koolitamine täpselt sama oluline, kui tugevate spetsialistikompetentside arendamine.

Jah, vajadusel on võimalik üritada värvata tulevikus vajalik kompetents majast väljast, kuid on ilmselge, et keegi ei saa olla nii osav, teadlik ja kiirelt kohanduv, kui inimene, kes on majas sees kasvanud asjalikust noorest kogenud tippeksperdiks. Niisamuti tasub meeles pidada, et kuigi väline värbamine on alati valik, siis just eriti logistikamaailmas ei ole see valik, mis oleks alati kõige lihtsamate killast – häid inimesi hoitakse iga hinna eest ning konkurendi juurest endale tõeliselt hea müügispetsialisti, logistiku või muu eksperdi napsamine võib nõuda aastaid süstemaatilist tööd.

Noortele on pandud suured ootused

Kui paljude ettevõtete jaoks on osa järelkasvu koolitamisest tulenev missioonitundest ja arusaamast, et ametikohti on vaja täita ka tulevikus, siis ei tähenda see, et noorteteemad oleks laual üksnes seetõttu, et neid nähakse homsete lahendustena. Iga päevaga keerukamaks ja mitmekesisemaks muutuvas maailmas on ettevõtted ka mõistnud, et noored suudavad tihti väärtust luua juba päevast üks.

Noor põlvkond on tuntud oma digioskuste ja kiire õppimisvõime poolest. Kuna nutiseadmed on olnud nende igapäevaelu suur osa juba varajasest noorusest, on neil lihtsam kasutada ka keerukamaid tehnoloogilisi lahendusi, mis logistikas üha levinumaks muutuvad, õppides samas vajadusel kiirelt juurde kõik selle, mis on veel puudu. See tähendab, et sageli on just noore jaoks uue keskkonnaga harjumine kiirem ja lihtsam, kui aastaid teises kliimas töötanud inimesel, lubades tal töövõtetega kohanduda kärmelt, asudes kiirelt töö kallale, millest ka ettevõte võidab.

Seega on selge, et uuele põlvkonnale panustamine on midagi, mis on vältimatu. Vältimatu nii selgest moraalitundest tulenevalt – uuest talendist võidavad kõik sektori ettevõtted – kui ka tulenevalt reaalsest vajadusest. Töö vajab tegemist täna, aga ka homme. Mida enam õnnestub valdkonda tuua ja valdkonnas hoida ambitsioonikaid noori, seda suurem on ka tõenäosus, et täistuuridel arenev Eesti logistikasektor saab samal lainel jätkata ka edaspidi.

On aga oluline, et kõik turuosalised mõistaks, et praktikaprogrammid on midagi, millele tuleneb läheneda läbimõeldult, sisukalt ja pühendumusega. Vastasel juhul varitseb reaalne oht, et järgmise logistikute põlvkonna koolitamise asemel hirmutatakse valdkonnast hulk potentsiaalseid tippspetsialiste lihtsalt eemale.