Eesti naine viis mobiil-ID Aserbaidžaani. Nüüd plaanib ta seda teha ka laiemas maailmas

Jana Krimpe pani 15 aastat tagasi aluse millelegi, mis aitas Aserbaidžaanis korraldada korraliku digirevolutsiooni. Riiki läks ta sisuliselt kaks kätt taskus. „Kui ma peaksin praegu kõike seda tegema, siis ma kahtlen, et ma selle ette võtaksin,“ naerab Krimpe, kes Aserbaidžaani minnes ei teadnud tehnoloogiast veel midagi. Praegu on ta hinnatud ekspert.

Jana Krimpe (47) on töötanud kahe presidendi, Lennart Meri ja Arnold Rüütli kantseleis ning tegutsenud väga aktiivselt nii ametkondades kui ka poliitikas. 2005. aastal aga sulges ta need uksed. „Tol hetkel oli mul vist umbes kümme ametit korraga. Tervis ütles üles,“ meenutab ta.

Ta otsustas suunduda ettevõtlusesse, aga 2005. aastal Eestis veel erilist idufirmade buumi ei olnud. Haldusjuhi ja politoloogi taustaga Krimpel oli küsimus, kust uuesti alustada. Selge oli see, et Eesti on liiga väike ja siin ta endale rakendust ei näinud. „Valik langes Aserbaidžaani peale. Esiteks on meil ühine minevik ja ka arenguprotsessid. Minu sihtriik pidi olema see, kus on tahet ja ressursse, et reforme ellu viia,“ ütleb Krimpe nüüd. Vähem oluline ei olnud ka see, et tema ema ja vanaema olid Aserbaidžaani pealinnas Bakuus sündinud. „Mõtlesin, et järsku on see mingi signaal minna juurte juurde.“