Laenud ühte kohta kokku. Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele positiivse krediidiregistri eelnõu

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille alusel luuakse Eestis krediiditeaberegister. See aitab laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtja võimet laenu tagasi maksta ja ennetada ülelaenamist.

„Selline register maandab nii laenuandja kui -võtja riske. Laenuandjal on kohustus kliendi maksevõimet kontrollida ja register on selles abiks. Aga ka laenuvõtjad, eriti sagedamini problemaatiliseks muutuvavate tarbimislaenude puhul, vajavad tihti võimalust oma kohustusi kontrollida,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

„Rahandusministeeriumi tellitud krediidituru uuring näitas, et üle jõu käivate laenude võtmine on Eestis jätkuvalt probleem. Juba võetud kohustuste ühte kohta kokku koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja aitab ülelaenamist ennetada. Sarnaselt hasartmängudega luuakse eelnõuga ka võimalus kohaldada inimesele tema taotlusel laenukeeld,“ selgitas asekantsler Evelyn Liivamägi.

Liivamägi lisas, et kuigi laenuandjatele muutub registri kasutamine kohustuslikuks, siis põhimõttelisi uusi kohustusi eelnõu endaga kaasa ei too. Juba praegu peavad laenuandjad inimese laenuvõime hindamiseks hankima info tema sissetuleku ja võetud varaliste kohustuste – laenud, liisingud, järelmaksud – kohta. Tarbijal jällegi on kohustus vastav info laenuandjale esitada.

Register võiks tööle hakata 2028. aastal

Praktikas pole see aga niisama lihtne olnud. Kui info juba võlgu jäädud laenude kohta on maksehäireregistritest kättesaadav, siis teave pankadelt ja teistelt laenuandjatelt võetud laenude kohta ei ole. Seda seetõttu, et see eeldab ajamahukat tööd inimese antud informatsiooni ja dokumentidega, ning puudub selge seaduslik alus info küsimiseks teistelt laenuandjatelt- ja vahendajatelt. Laenu taotleja võib omakorda laenu n-ö kindlustamiseks jätta osa andmeid esitamata.

Peale seaduse jõustumist otsib rahandusministeerium konkursiga erasektori ettevõtja, kes hakkab krediiditeaberegistrit pidama. Selle kulud kaetakse teenustasudega. Registripidaja tegevusele on selged reeglid ja nõuded. Samuti on sätestatud, milliseid andmeid register sisaldab ja kes saavad sinna päringuid teha. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2028. aasta alguses.

Kõik krediidiandjad peavad sinna edastama andmed inimese võetud finantskohustuste kohta ja enne uute laenude-liisingute andmist tuleb teha päring juba võetud kohustuste kohta. Nii saavad krediidiandjad hinnata inimese krediidivõimelisust usaldusväärsetel andmetel. Registri vajadusele on tähelepanu juhtinud ka võlanõustajad.

Hätta jäädakse tarbimislaenudega

Kuigi registri peamine eesmärk on vähendada inimese jaoks lõhkilaenamise riski, siis sekundaarsete eesmärkidena võiks register kiirendada laenude andmist, vähendada laenuvõtjale esitatava info hulka ja ehk mõjuda positiivselt ka laenukulule, kuna laenuvõime parem hindamine aitab vähendada laenuandja riskimarginaali. Inimene saab ise ka registrist vaadata, mis on tema finantskohustuste seis ja kes on tema andmete kohta päringuid teinud.

Statistika näitab, et hätta jäädakse just väiksemate tarbimislaenude tagasimaksmisel, mis on väljastatud mitte-pankadest krediidiandjate poolt. Finantsinspektsiooni andmetel on ligi 50 000 sellist laenulepingut viivises.