Euroopa keskpank hoiatab: eurotsoon võib langeda uude võlakriisi

Euroopa keskpank (EKP) andis teada, et kui Euroopa riigid ei suuda hoogustada majanduskasvu, vähendada riigivõlga ja tulla toime poliitilise ebakindlusega, võib eurotsooni terendada uus võlakriis.

Kolmapäeval avaldatud iga-aastases finantsstabiilsuse ülevaates viitab EKP tõsisele ohule, et turud võivad hakata taas muretsema riikide võlakoormuse jätkusuutlikkuse pärast, vahendab Financial Times.

EKP asepresident Luis de Guindos rõhutas aruannet kommenteerides riikide kõrgeid võlatasemeid ja eelarvepuudujääke. Samuti tõi ta välja euroala aeglase majanduskasvu ning ebakindluse, mida põhjustavad hiljutised valimistulemused, eriti Prantsusmaal. Samuti tõi de Guindos välja osade EL-i riikide eelarvereeglite rikkumise.

Kuigi Itaalia ja Hispaania – riigid, kes olid eelmise eurotsooni kriisi keskmes – laenukulud on praegu oluliselt madalamad kui kümne aasta taguse kriisi tipus, on investorid hakanud muretsema näiteks Prantsusmaa võla pärast. Prantsusmaa ja Saksamaa 10-aastaste võlakirjade intressivahe (spread), mis näitab investorite muret riigi võla teenindamise pärast, jõudis sel kuul 0,78 protsendipunktini, mis on lähedal 12 aasta tipule.

Korra on eurotsoon juba võlakriisis olnud. Üle kümne aasta tagasi oli eurotsoon juba võlakriisis. Toona seisis Kreeka maksejõuetuse äärel ning riigi probleemid külvasid turgudel tõsist ärevust euro tuleviku pärast. Kriis vaibus alles siis, kui tollane EKP president Mario Draghi lubas teha kõik, mis vaja, et hoida euroala koos.

EKP hoiatab, et valitsuste laenukulusid võivad tõsta makromajanduslikud šokid, eriti arvestades nõrku põhinäitajaid ja seda, et aeguvat riigivõlga tuleb refinantseerida kõrgemate intressimääradega. EL-i hinnangul kasvavad Prantsusmaa intressimaksed 2034. aastaks rohkem kui kahekordseks, ulatudes üle 4 protsendi SKPst, samas kui Itaalia intressimaksed kasvavad kolmandiku võrra, jõudes peaaegu 6 protsendini SKPst.

Kõrge võlakoormuse ja aeglase kasvu kombinatsioon raskendab valitsuste võimet rahastada suuremaid kaitsekulutusi ja kliimainvesteeringuid.

Keskpank hoiatas samuti aktsiate ja võlakirjaturgude kõrgete hindade eest ning märkis, et tehisintellektiga seotud võimalik varamull võib lõhkeda. Ka väljendas EKP muret, et majanduse jahtumisel võivad pangad ja investeerimisfondid saada löögi, kuna eurotsooni tarbijad ja ettevõtted juba praegu võitlevad kõrgete intressimääradega.

Euroopa Komisjon langetas hiljuti eurotsooni 2025. aasta majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendile, hoiatades, et regioon jääb USA-st üha enam maha. De Guindos lisas, et ohtu kujutavad ka välised tegurid, eriti Donald Trumpi ebaselged plaanid ja USA kõrge riigivõlg.