VIDEO ja FOTOD | Rahandusministeerium: Eesti Energia peab hindama, kas eelmiste juhtide tekitatud kahju on võimalik sisse nõuda

Rahandusministri algatatud erikontroll tuvastas aastatel 2020–2023 Eesti Energia AS-i juhtimises puudusi, mis tõid kaasa nii keskkonnaalaseid rikkumisi, majanduslikku kahju kui mõjutasid jaotusvõrgu töökindlust.

Täna avaldatud erikontrolli aruandest selgub, et Eesti Energia kandis 2020-2023 aasta vedelkütuse riskimaanduslepingutega 176 miljonit euro suurust kahju. Kuigi kahjum tuletisinstrumentidelt on turuolukorra muutudes tavapärane, tekitab küsimusi lepingute sõlmimisel määratud hinnatase. Ettevõtte endine juhtkond fikseeris riskimaanduslepingutes hinnad, mis jäid madalamaks isegi õlitootmise omahinnast. Teisisõnu, Eesti Energia on saanud vedelkütuste müügist kohati väiksemat tulu, kui kulub nende toodete valmistamiseks.

Samuti tuvastas erikontroll suuri puudujääke riskimaandustehingute protseduuris üldisemalt. Osa riske oli jäänud maandamata, samas kui osad riskid olid ülemaandatud. Näiteks tuvastati olukordi, kus müügimahud olid hinnatud valesti ning maandati toodangut, mida tegelikkuses ei suudetud toota. See viis olukorrani, kus Eesti Energia oli sunnitud täitma lepinguid turult hangitud kallima toodanguga, mis omakorda tekitas ettevõttele lisakulu.

Rahandusministeeriumi kantsler ja erikontrolli komisjoni juht Merike Saks märkis, et Eesti Energia peab nüüd kaaluma, kas esitada eelmise juhtkonna vastu hoolsuskohustuse rikkumisele viidates kahjunõue. „Kindlasti peab Eesti Energia vaatama seda, kas vastutuskindlustuse abil on võimalik see kahju sisse nõuda. Vähemalt osaliselt – kogu kahju kindlasti sisse nõuda ei saa. See eeldab siis Eesti Energia eelmise juhatuse süü tõendamist. Keeruline juriidiline konstruktsioon, aga peab proovima,“ sõnas Saks pressikonverentsil.

Lisaks Saksale kõnelesid presskonverentsil Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko, Eesti Energia nõukogu esimees Anne Mere ning erikontrolli läbiviinud advokaadibüroo Sorainen partner dr Kadri Härginen.

Loe erikontrolli lõpparuannet täismahus siit:

Rahandusminister Jürgen Ligi selgitas, et erikontrolli algatas eelmine minister ja see põhines kontserni siseaudititel ja -dokumentidel. „Erikontrolli ülesanne oli anda õiguslik hinnang juhtimistegevusele ehk saada selgust, kas on rikutud ettevõtja hoolsuskohustust. Sisulised tähelepanekud oli juba varem teinud ettevõtte sisekontroll ja ka vigade parandused on juba tehtud või tegemisel. Kõige keerulisem on heitmete kontrolli alla saamine.“

Erikontrolli käigus analüüsiti nelja valdkonda ja tehti kokku 35 tähelepanekut. Suuremad rikkumised ilmnesid seoses keskkonnanõuete täitmise ja finantsriskidega – vanemate õlitehaste ja elektrijaamade heide ületab kompleksloaga lubatud norme ja tehtud on kahjulikke riskimaandamistehinguid. Samuti esinesid puudused jaotusvõrgu töökindluse tagamisel.

Tuuakse välja, et juhtorganid on rikkunud mitmel puhul hoolsuskohustust ja võtnud põhjendamatuid riske. „Edasised sammud ja otsused saavad teha nii keskkonnaamet kui ka Eesti Energia uus juhatus,“ märkis Ligi. Erikontrolli hinnangul on kahjunõuded mitmes punktis siiski perspektiivitud.

Ligi hinnangul on omanikul praeguse juhatusega hea koostöö. „Enefit Poweri juhatus ja nõukogu on vahetatud, tuletistehingute süsteem ümber korraldatud, Elektrilevi jagunemine tagasi pööratud ning aktiivselt otsitakse lahendust heiteprobleemile. Aga vastutuste küsimus pole veel ammendunud,“ tõi minister välja.

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko rääkis, et eesmärk on ehitada tugev ja tulemuslik energiakontsern, et täita omaniku ehk Eesti riigi seatud eesmärke. „Tahame teha Eesti Energia korda. Erikontrolli murekohad on ettevõtte jaoks varasemalt teada ning nende lahendamisega me fokusseeritult tegeleme. Soovime olla läbipaistev ja avatud ettevõte, mistõttu otsustasime erikontrolli raporti täismahus avaldada,“ märkis Durejko.

Analüüsi viisid läbi Advokaadibüroo Sorainen OÜ ja Grant Thornton Baltic OÜ, kontrolliti perioodi 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2023.