Töölepingud muutuvad paindlikumaks ja varasem kord taastub
(11)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis sel nädalal teisele kooskõlastusringile töölepinguseaduse muudatused, millega võimaldatakse paindliku tööaja kokkuleppeid ning täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid.
„Edaspidi võimaldab töölepinguseadus pakkuda nii tööandjale kui töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ja tulla paremini toime olukordadega, kus nii töömahud ja tööjõuvajadus kui ka töötajate töö tegemise valmisolek periooditi erineb,“ selgitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo muudatuste tagamaid. Muudatusettepanekute tutvustamiseks kohtub minister täna ka tööandjate ja ametiühingute esindajatega.
Seaduse muudatustega luuakse tööandjale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkulepe töötajaga, kes omandab haridust, on vanaduspensioniealine või on jäänud paindlikule vanaduspensionile. Paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimalus on ette nähtud ka töötajatele, kes on vähenenud töövõimega, kasvatavad kuni seitsmeaastast last või kellele on see võimalus ette nähtud kollektiivlepinguga.
„Kaasaegne ja paindlik töölepingute regulatsioon on tööturu osapoolte poolt väga oodatud ja vähendab tööandjate motivatsiooni sõlmida töölepingu asemel võlaõiguslikke lepinguid, mille tõttu kannataks töötajate sotsiaalsed tagatised, näiteks puhkusega seonduv, miinimumtöötasu või lepingu ülesütlemise tingimused,“ lisas minister.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab lisaks konkreetsele töökoormusele leppida töötajal ja tööandjal kokku muutuvtunnid, et tööaega paindlikumalt kasutada. Selliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida kõigis sektorites ning töötaja tunnitasu peab enamikul juhtudest olema vähemalt 1,2-kordne alammäär (nt 2024. aastal tunnitasu suurusega 5,83 eurot). Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.
Lisaks taastatakse eelnõuga varasem pikaaegne iganädalase puhkeaja praktika, mille kohaselt iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega. See tähendab, et tavapärase tööaja arvestuse korral (st E-R töö) tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral (st graafikuga töö) 36 tundi. Selline praktika on Eestis kehtinud töölepingu seaduse loomisest alates.
Vahepealsed muudatused puhkeaja korralduses olid tingitud Euroopa Kohtu möödunud aasta otsusest ja selle mõjust graafikuga töötajate töö- ja puhkeaja nõuetele. Kohtu tõlgenduse kohaselt pidi iganädalane puhkeaeg järgnema igapäevasele puhkeajale, mis pikendas järjestikkust puhkeaega 59 või 47 tunnini. Kuna Eestis kehtivad puhkeaja osas töötajatele Euroopa Liidus nõutust soodsamad tingimused, siis oli ka varasem puhkeaja praktika kohtulahendiga sisuliselt kooskõlas.
Minister Erkki Keldo sõnul tekitas kohtu antud tõlgenduse rakendamine, töögraafikute ümberkorraldamine ning vajamineva tööjõu leidmine paljudele tööandjatele ja erialaorganisatsioonidele muret, mistõttu otsustati taastada eelnev puhkeaja kord. Ministeerium ootab partnerite tagasisidet töölepinguseaduse eelnõule hiljemalt 3. detsembril. Eelnõu materjalid on leitavad Eelnõude Infosüsteemis. Esimesel kooskõlastusringil käis eelnõu tänavu suvel.
