Euroopa kontrollikoda: toidumärgistega võidakse tarbijat tüssata
(6)
Euroopa kontrollikoja värskes aruandes hindavad audiitorid, et tarbijad võivad toidumärgiste rägastikus lihtsasti ära eksida ja seda võimaldavad lüngad Euroopa Liidu reeglites.
„Kasutusel on sadu erinevaid süsteeme, logosid ja väiteid, millest inimesed peaksid aru saama. Euroopa Liidu (EL) nõuded ei ole suutnud tootjate loomingulisusega sammu pidada ja oodatud selguse asemel tekitab pakendil olev info inimestes liiga sageli lihtsalt nõutust,“ rääkis toidumärgistamise aruande eest vastutav kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus.
Probleeme on palju
Pehmed reeglid ELis ei suuda ära hoida tarbijate haneks tõmbamist. Näiteks võib kaupmees reklaamida oma energiabatooni valgurikka tootena, kuigi sellel on suur suhkrusisaldus. Või lisada pakendile reklaamlause „hea une tekitaja“ või „toetab energiavarude taastumist“, mitte lastes end häirida faktist, et need väiteid pole teaduslikult tõestatud.
Samuti on Euroopa-üleselt defineerimata taimetoitlastele ja veganitele sobivad tooted, seetõttu pole reegleid ka selle kohta, millisele kaubale võib ja millisele ei või „vegan“ külge kleepida. Selge sisu puudub sellistel tihti kasutavatel väidetel nagu „naturaalne“ või „värske“. Keskkonnaväidete reguleerimise protsess ka alles käib, mistõttu tarbijad võivad langeda rohepesu ohvriks.
„Taoliste lünkade tõttu jõuavad ligi 450 miljoni eurooplaseni tahtlikult või mõnikord ka tahtmatult eksitavad sõnumid,“ selgitas Pentus-Rosimannus.
Trahv 16 eurot
Toitumisalase teabe esitlemiseks ei ole Euroopas suudetud kokku leppida ühiselt kasutatavas märgistussüsteemis. Erinevate süsteemide (nt Nutri Score, NutrInform Battery ja lukuaugumärgis) samaaegne kasutamine on veel üks segaduse allikas. Kontrollikoja audiitorid hindasid, et nõuete ühtlustamine ja üks märgistamisviis aitaks tarbijatel teha tervislikumaid toiduvalikuid ja ennetada toitumisega seotud haigusi.
Probleeme on ka reeglite järgimise kontrolliga. Toidumärgistused jagunevad vabatahtlikeks ja kohustuslikeks. Kohustuslike märkide (nt koostisainete loetelu, toitumisalane teave, allergeenid, kasutamis- ja hoiustamisjuhised) kontrollimine toimib üldiselt hästi. Seevastu vabatahtlikku teavet (nt toitumis- ja tervisealased väited) kontrollitakse vähe või üldse mitte. EL-i audiitorid leidsid, et ka karistused pole piisavalt tõhusad ja ei hoia rikkumisi ära. Põhjuseks liialt väikesed trahvid, näiteks Leedus jääb trahvisumma 16–600 euro vahele.
Siltidel on kiri liiga väike
Euroopa kontrollikoda andis komisjonile soovitused lappida EL-i reeglites pikalt püsinud lüngad, põhjalikumalt analüüsida turul toimuvat, jälgida süsteemselt tarbijate ootusi ja parandada nende arusaamist toidumärgistest, tugevdada kontrolli vabatahtlike märgiste ja veebikaubanduse üle ning parandada toidumärgiseid käsitlevat aruandust.
Euroopa kontrollikoda ootab komisjonilt lahendust ka siltide loetavuse probleemile. Siltidel olev info võib ju olla asjakohane ja täpne, aga kui seda liiga väikese kirja tõttu lugeda pole võimalik, ei ole tarbijatel sellest mingit kasu.
