Mihkel Lees: on selged tegevused, millega saame anda Venemaale sõnumi – ära siia trügi, me ei karda, me oleme valmistunud!

Vaimsele tervisele ja elanike kaitsele tähelepanu pööramine on praegusel ajal kahtlemata vajalik. Maailm on turbulentne, Ukraina sõda kestab kolmandat aastat. Venemaa peab vaba maailmaga hübriidsõda. Kuigi on asju, mida me muuta ei saa, tasub oma mõtteid suunata sellele, mida on võimalik muuta, ja seejärel tegutseda, kirjutab Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Mihkel Lees.

Paratamatult tekitab olukord maailmas muret, ehk isegi hirmu. See on inimlik ja täiesti normaalne. Ometi ei ole hirm ja mure meile kuigivõrd head kaaslased – muretse, palju muretsed, kuid sellest ei muutu maailmas mitte midagi.

Mida siis peale hakata? Alustuseks tasuks meie ümber toimuva osas väga selgelt eristada kahte sorti asju. On asju, mida me saame muuta, ja asju, mida ei saa. Usutavasti ei ole meie võimuses midagi pihta hakata faktiga, et meie naabriks on sõjakas ja imperialistlik riik. Ta lihtsalt on selline ega muutu. Muretse või vihasta, palju tahad.

Oma mõtteid suunates tasub keskenduda asjadele, mida me saame muuta. Ja siis muretsemise asemel käised üles käärida ning tegutseda.

Riigikaitse on riigi prioriteet

Kõik me saame ja peame tegutsema selle nimel, et Eesti oleks kaitstud – valitsus, omavalitsused, erinevatel ametkonnad iga viimase kui ühe Eesti inimeseni välja. Igaüks meist saab luua positiivset muutust. On väga selged tegevused, millega saame igal tasandil anda Venemaale sõnumi – ära siia trügi, me ei karda, sest me oleme valmistunud!

Alustame valitsusest ja riigikogust. Riigikaitse valdkond on kahtlemata riigi suuremaid prioriteete. Valdkonda suunatakse järgmise nelja aasta jooksul 5,6 miljardit eurot, lisaks veel palju arutatud 1,6 miljardit eurot pika laskeulatusega relvadele moona soetamiseks. Lähiaastate kaitsekulu saab seega olema vähemalt 3,3% SKP-st, kusjuures selle näitajaga platseerume NATO riikide pingereas esikolmikusse. Lisaks suunatakse Eesti kaitsetööstusesse järgneva nelja aastaga 400 miljonit eurot, et anda sektorile kindlus tulevikuinvesteeringuteks.

Ukraina sõda määrab Euroopa julgeoleku

Äärmiselt oluline on Ukraina võidule aitamine, sest nende vabadussõda määrab Euroopa julgeolekupildi järgmisteks aastakümneteks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti panusest. Suure panuse Ukraina võitu on andnud ka inimesed, kes on näiteks putitanud Ukrainasse saadetavaid autosid, kudunud varjevõrke või aidanud Eestis vastu võtta Ukraina sõjapõgenikke.

Tähtsad on ka erinevate ametkondade koostöös tehtavad õppused, mis panevad meid pidevalt proovile ja toovad esile kitsaskohti. Viimasena tasub välja tuua mõni nädal tagasi toimunud ulatusliku evakuatsiooniõppuse „Lõuna sild“, mille raames harjutati Lõuna-Eesti inimeste evakueerimist Lääne-Eesti suunal.

Ärme muretse, vaid tegutseme

Kandev roll erinevate kriiside lahendamises on ka omavalitsustel. Sealhulgas sõjaolukorras, sest rindelt eemal peab toimima võimalikult sujuv elukorraldus. Omavalitsused peavad hea seisma näiteks selle eest, et toimiks veevärk ja küte, teed oleksid läbitavad ning inimesed saaksid ka kriisis sotsiaalabi. Hoolitseda tuleb eakate eest hooldekodudes ja laste eest asenduskodudes. Lisaks on omavalitsuse ülesandeks jagada inimestele infot ning valmistada ette kogunemiskohad ja infopunktid. Samuti peavad nad ette valmistama avalikud varjumiskohad koostöös Päästeametiga.

Saan rääkida ettevalmistustest enda kodulinnas Tartus. Linnal on olemas kriisimeeskond ja hädaolukorra lahendamise plaan. Koos partneritega korraldatakse regulaarseid kriisiõppusi erinevaid ohustsenaariumeid läbi mängides. Oma kriisiplaanid on elutähtsaid teenuseid pakkuvatel asutustel, samuti hoolde- ja asenduskodudel. Koos Päästeametiga on määratud avalikud varjumis- ja evakuatsioonikohad. Hoolitsetud on linnavalitsuse ja kriitilise tähtsusega asutuste toimepidevuse eest – soetatud on generaatoreid ning teisi autonoomseks toimimiseks vajalikke tarvikuid.

Kuidas iga inimene saab ise riigikaitsesse panustada?

Kuid vastutus turvatunde hoidmisel lasub lõppkokkuvõttes igaühel meist. Meil kõigil on erinevaid võimalusi, et riigi ja enda kaitstusesse panustada. Saame hoolitseda selle eest, et meie kodus oleksid vajalikud varud, et saada ilma vee või elektrita hakkama vähemalt nädal aega – näiteks toit ja vajalikud ravimid. Me saame perega läbi arutada plaani, kuidas hoida omavahel ühendust, kui side peaks katkema. Me saame visata pilgu oma elupiirkonna avalikele varjumiskohtadele ning kutsuda kokku korteriühistu koosoleku, et üheskoos muuta oma kortermaja kelder varjumiskohaks. Päästeamet aitab siinkohal kaasa mõelda.

Veel. Kes soovib turvalisusesse rohkem panustada, saab astuda Kaitseliitu. Ka Päästeamet ootab vabatahtlikke päästjaid ja politsei abipolitseinikke. Muide, panus on ka see, kui alustada tervisespordiga või jätta mõni õhtune õlu joomata – nii on tõenäoline, et füüsiline ja vaimne tervis ei vea alt ka kõige keerulisemates olukordades.

Peaasi – ärme muretse, vaid tegutseme.

Loe lisaks siit.