Advokaat avaldab: võimalused raha kättesaamiseks, kui võlgnik on paberitel vaene ja varatu

Iga kohtutäituri töölaul leidub juhtumeid, kus võlgnik on vaene ja varatu, kuid tegutseb aastaid takistamata, sest infot tema võlgade ja täitemenetluste kohta on ülimalt raske leida ning puudub ka vara, mida arestida. Mida kavalam on võlgnik, seda loomingulisem ja järjekindlam peab olema ka sissenõudja, tõdes advokaadibüroo Hedman advokaat Kaire Sepper.

Kui võlgnik on esmapilgul varatu ning tal puuduvad ametlikud sissetulekud, peab ta siiski kuskil elama ja millegi eest süüa ostma. „Paraku tean enda praktikast mitmeid juhtumeid, kui ka edukad ärimehed ja heal järjel olevad inimesed on paberite järgi varatud nn sarivõlgnikud, kelle suhtes käib rida täitemenetlusi,“ sõnas advokaadibüroo Hedmani advokaat Kaire Sepper ning tõi välja mõned täiendavad võimalused võla kättesaamiseks pealtnäha lootusetus olukorras.

Põhjalikum ja personaalsem varade kontroll

Nagu teisedki eluvaldkonnad on täitemenetlused tänapäeval suuresti automatiseeritud ning võlgniku varade kohta teostab esmase kontrolli arvuti. „Sellest tekib paraku ka vigu. Näiteks ei ole haruldane, kui kinnistusraamatusse on omanikuks märgitud üks abikaasadest, kuid tegelikkuses kuulub vara mõlemale abikaasale. Seega automaatiseeritud otsing ei tuvasta vara kulumist võlgnikule,“ tõdes Sepper ning lisas, et sellisel juhul tuleb esmalt tuvastada, kas võlgnik on abielus või on olnud abielus ning seejärel teha kindlaks tema abikaasa varaline seis.

Sarnane olukord võib tekkida ka osalustega ettevõtetes, mis võivad olla ühisvara. Kui äriregistrisse on omanikuks kantud vaid üks abikaasadest, ei lähe võlgniku varale kohtutäituri keelumärked peale.

Võlgniku ühisvara jagamine kohtus

Seega, kui võlgnikul on abikaasaga ühisvara, tuleb võla sissenõudjal pöörduda kohtusse ühisvara jagamiseks.

Hedmani advokaat tõi välja, et paljud sissenõudjad eeldavad, et kohtusse läheb vara jagama kohtutäitur. „Tegelikkuses see nii ei ole. Hagi vara jagamiseks peab esitama sissenõudja ise, kuid teadmatusest jäetakse see tihti tegemata,“ sõnas Sepper ning lisas, et praktika näitab, et kohus ühisvara reeglina jagab ning selle arvelt saab nõudeid täita.

Võõrandatud vara tagasinõudmine

Veel üks võimalus, mida võlgnikud oma vara varjamiseks kasutavad, on selle võõrandamine enne täitemenetlust.

Kohtutäituril on küll kohustus sissenõudjat teavitada, et võõrandatud vara on võimalik tagasi võita, kuid paraku tuleb sissenõudjal endal esitada kohtusse hagi vara tagasivõitmiseks.

Pärimine

Samuti tasub kontrollida, kas võlgnikul on näiteks surnud vanemad, kellelt ta võiks vara pärida. Näiteks paljud võlgnikud ei kanna päritud kinnisvara enda nimele, et kohtutäiturid ei saaks päritud varast teada. Lisaks ei pea surnud isiku nimel oleva kinnisvara eest maksma maamaksu.

Erakorralised sissetulekud ning vallasvara

Advokaat Kaire Sepper soovitas samuti meeles pidada, et võlgnikul võivad tekkida erakorralised märkimisväärsed sissetulekud, näiteks pensionisambast raha väljavõtmisel. Nii kanti esimesel pensionisambast raha väljavõtmisel kohtutäituritele kokku ca 70 miljoni euro eest nõudeid ning iga kord, kui II pensionisambast raha välja võetakse, kantakse osa sellest ka kohtutäituritele.

Täiendavalt tasub meeles pidada, et võlgnikul võib olla ka mõni kallis hobi, nt fotograafia ning hinnalist vallasvara saab ja tuleb samuti arestida. „Oma praktikas olen minevikus arestinud ja müünud nii teemante kui ka domeene ja kaubamärke,“ ütles Sepper.

Täitemenetlused teistes riikides ning virtuaalvääringute arestimine

Ei ole harvad ka juhtumid, kus võlgnik kasutab sissetulekute varjamiseks mõne teise riigi panga teenuseid. „Eesti kohtutäitur saab täitemenetlust läbi viia vaid Eestis ning kui võlgnik kasutab näiteks Soome või Leedu panka, tuleb sissenõudjal alustada täitemenetlust seal riigis,“ selgitas Sepper.

Uue aja trend on oma vara petmine krüptosse. Ka siin tuleb sissenõudjal vajadusel detektiivi mängida ning uurida, kas võlgnik võib arveldada virtuaalvääringutes ning kas ja kuidas neid arestida saab.

Advokaat võttis kokku, et sissenõudjaid peavad täitemenetluses olema aktiivsed ning kui võlgnikul puuduvad sissetulekud, tuleb olla loominguline ning läheneda isiklikumalt. Kohtutäituriga tuleb teha koostööd, jagada infot, paluda ülevaateid ja täiendavaid kontrolle.

Lisaks tuleb meeles pidada, et täitemenetluses kehtib „kes ees, see mees“ põhimõte, mis tähendab, et see kohtutäitur, kes vara esimesena arestib ja müüb, saab müügitulemi endale. Pankrotimenetluses on aga põhimõte, et vara jagatakse proportsionaalselt kõigi võlausaldajate vahel. Seega täitemenetluses tuleb olla aktiivne ning lisaks tasub alati kaaluda ka juriidilise nõustaja poole pöördumist, kes aitab vajadusel tuvastada võlgniku vara, jagada ühisvara või võõrandatud vara tagasi võita.