Suur osa Eesti elanikke peab taastuvenergia arendamist oluliseks. Tugevaim on toetus tuuleenergiale

Vindr Baltic viis novembris koostöös Norstatiga läbi üle-eestilise uuringu, millest selgus, et 64% Eesti elanikest peab üleminekut taastuvenergiale oluliseks. Enam kui pooled vastanutest pooldavad eelkõige tuuleenergia arendamist Eestis.

Üle-eestilisest uuringust ilmnes, et energiaarenduste osas on suurim poolehoid tuuleenergial – enam kui pooled (54%) uuringus osalenutes leiavad, et tuuleenergia arendused aitavad täita Eesti energiavajadusi ja tugevdada energiajulgeolekut. Samaväärne on toetus ka tuumaenergia arendustel (53%) ning mõnevõrra vähem päikeseenergia arenduste osas (44%).

Ees ootab surnud kümnend

Vindr Balticu juht Marko Viiding sõnas, et taastuvenergialahenduste osas on viimastel aastatel kindlasti teadlikkus paranenud ja see on omakorda suurendanud toetust fossiilkütustelt üleminekul.

„Taastuvenergeetika arendamine meie riigis aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Kuigi toetus on võrdväärne nii tuuleenergiale kui võimalikule tuumaenergiale, on oluline silmas pidada ka ajalist perspektiivi – senisest suurem tuuleenergiale üleminek on soovi korral reaalne juba lähiaastatel,“ sõnas Viiding.

Ta viitas lisaks ka Tasakaalus Majanduse Foorumile „Elevant toas“, kus President Kersti Kaljulaid ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere arutlesid, et Eesti tööstust ootab ees „surnud kümnend“, kuna vajalikke otsuseid ei langetata piisavalt kiiresti ega viida ka ellu. President Kaljulaid märkis foorumil, et võrreldes naabritega pole me energiamajanduses selgeid otsuseid teinud, ei tuumajaama ega laiemalt taastuvenergia osas, ning Eesti suur võimalus on teha hästi ruttu puhast energiat. Roheline energia on tulnud, et jääda ja tagasiteed ei ole. Kaljulaid hoiatas, et piisava hulga puhta energia puudumisel, sureb meil rohkem ettevõtteid kui tekib ja areneb.

Taastuvenergia projektid ei vaja riigi tuge

Viiding lisas, et Eesti geograafiline asukoht, riigi suurus ja hajaasustus soosivad just maismaal paiknevaid tuuleenergia arendusi. „Tegelikkuses ei ole enamike taastuvenergia projektide elluviimiseks riiklikku toetust vaja. Meist palju madalamate elektrihindadega Skandinaavias, aga ka sarnase hinnatasemega teistes Balti riikides toimib energiaturg vaba konkurentsi tingimustes ja ilma riiklike toetusteta, mis tähendab, et ellu viiakse vaid parimad projektid. See omakorda aitab alandada energia lõpphinda tarbijate jaoks ja toetab konkurentsivõime kasvu,“ rõhutas Viiding.

Taastuvenergia uuringust selgus ka, et 42% vastanute hinnangul peaks Eestis tuuleenergia projekte arendama kiiremas tempos. Samas peetakse oluliseks tugevdada koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ja taastuvenergia arendajate vahel, kuna enam kui pooled (53%) vastanutest tunnevad, et elanikud ja kogukonnad pole protsessi piisavalt kaasatud.

„Kuigi elanikud usuvad, et uute tuuleparkide arenduse otsused peaksid langetama nii kohalik omavalitsus kui riik võrdselt, näitavad uuringu tulemused, et keskmiselt on usaldus ametkondade vastu madalam (23%) kui taastuvenergia arendajate suhtes (31%). See on ilmne indikatsioon nii arendajatele kui ametkondadele, et nii omavahelised protsessid kui ka kogukondadega arutelud ja inforingid peaksid olema läbipaistvamad,“ sõnas Viiding ning avaldas lootust, et koostöö nii kohalike omavalitsuste ja riigi vahel kui ka koostöö arendajatega muutub aina selgemaks, läbipaistvamaks ja sujuvamaks.

Ta rõhutas, et kõigi taastuvenergia sektori esindajate huvi on edendada Eesti energiamajandust ning arendada tootmisüksuseid, mis suurendaksid energiajulgeolekut ja tagaksid energiakindluse.

Kohalikud on ärevad

67% uuringus osalenutest ootab tugevamat koostööd läbi avalike arutelude ja koosolekute, aga ka läbipaistvamat suhtlust kohalike omavalitsuste ja elanike vahel (56%).

Viiding jagas Vindr Balticu kogemust, et kui planeeritavates arenduspiirkondades korraldatakse avatud arutelusid juba enne ametlike planeerimistegevuste algust, suureneb inimeste teadlikkus ning avatus taastuvenergia arenduste suhtes. „Kogukondades on enne avalikke arutelusid sageli ärevus ja vastuseis, sest küsimusi on rohkem kui vastuseid. Kui aga inimesed saavad rohkem infot ning mõistavad, kuhu, millal, miks ja mis mahus arendused võiksid tekkida, muutub vastasseis enamasti konstruktiivseks koostööks. Ühegi arendaja huvi ei ole kohalike eluolu halvendada, vaid seda parandada nii kohalikul kui riiklikul tasandil,“ rõhutas Viiding.

Vindr Baltic viis koostöös Norstatiga taastuvenergia valdkonna uuringu läbi oktoobrist novembrini 2024. Uuringus osales 1007 vastajat üle Eesti.