IT-ettevõttel on idee, kuidas Eestis saaks igal aastal tuhandeid tonne toidujäätmeid ära hoida

Toidutööstuse sektori ettevõtteil on võimalus läbi digitaliseerimise tootmise efektiivsust tõsta, vältides liigseid kulusid ja jäätmete teket, kuni viiendiku võrra, luues endale nii ka konkurentsieelise, kirjutab arvamusloos IT-ettevõtte CGI Eesti ärijuht Vahur Parve.

2021. aastal valminud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ja Eesti Maaülikooli toidujäätmete ja toidukao tekke uuringu andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid. Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, viiendik toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris.

Lahendus suurköökidele ja toiduainetööstustele

Tehnoloogiast on saamas tootmiste võtmekomponent ka toitlustuses. Toidutootmises võimaldab see optimeerida tootmisprotsessi, vähendada toidukadu ja tõsta üldist efektiivsust. Üks sellistest lahendustest on CGI poolt loodud Aromi tooteperekond, mis on suunatud suurköökidele- ja toiduainetööstusele. Pilvepõhine lahendus integreerib endas menüüde, tooraine ja toiduohutuse haldamise tööriistu, pakkudes terviklikku tarkvaralahendust köögi igapäevaste tegevuste tõhustamiseks.

Kui ettevõte suudab vähendada tooraine ja tootmise ülejääke, tõuseb sellest kasu nii majanduslikult kui keskkonnaalaselt. Tehnoloogia abi seisneb tooraine efektiivses haldamises ja prognoosimises. Tänapäevased IT-tehnoloogilised lahendused annavad võimekuse jälgida varude taset ja planeerida täpseid tooraine koguseid vastavalt jooksvale nõudlusele, mis vähendab võimalikku jäädet ja väldib toidu riknemist enne selle kasutamist.

Kliimaministeeriumi andmetel on rahalises vääringus kogu Eestis raisatud toidu väärtus hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas (2021. aasta andmetel).

Toidujäätmete retsepti kolm kallist põhikomponenti

Toidujäätmete teket mõjutavad kõik ahelas olevad osapooled – tootjad, turustajad ja tarbijad, kes siis ületoodavad, ülemüüvad ja ületarbivad. Andmepõhine ja analüütiline lähenemine tootmisele, müügile ja tarbimisele aitab tuvastada kitsaskohad ning neid korrigeerida.

Toidujäätmete vähendamine tehnoloogia abil on protsess, mis areneb ajas – uuringud näitavad, et säärased tarkvaralahendused võivad vähendada toidujäätmeid kuni 20%, muutes tootmise märkimisväärselt tõhusamaks. IT-lahendustega saab optimeerida ka tootmiskulusid. Süsteem kasutab andmepõhist lähenemist, et planeerida menüüsid ja tellimusi vastavalt klientide tarbimismustritele, hooajalistele muutustele ja erinevaid toidutalumatusi arvesse võttes.

See aitab mitte ainult vähendada raiskamist, vaid ka vähendada ka toidutarneahelate ja tootmisega seotud ebatõhusust ning keskkonnamõjusid. Hooajaline tooraine lihtsustab ja lühendab tarneahelat ja sellega kaasnevat mõju, sest tooraine jõuab kööki ja tootjani lähemalt ja kiiremini. Kulude kokkuhoid võib olla märkimisväärne, kuna väheneb vajadus liigsete varude hoiustamise ja raisatud tooraine likvideerimise järele.

Probleem puudutab meid kõiki

Toidu tootmisel ja selle raiskamisel on väga suur mõju keskkonnale, sest tooraine tootmisel on kasutusel suur hulk muid ressursse nagu näiteks põllumaad, vesi, energia ja tööjõud. Toidujäätmete probleem on globaalne ning see puudutab igaüht – seega võiksid kõik toidutarneahela osapooled teha omavahel senisest tihedamat koostööd, võttes appi ka tehnoloogilised lahendused, et aidata seda probleemi ühiselt lahendada.

Targalt planeerival toidutootjal tekivad kogemused, tähelepanekud ja potentsiaalsed turundussõnumid, mida saab läbi sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse rakendada laiemalt, harides tootjaid ja tarbijaid, nügides neid muutustele, mis vähendaks tarbetut toiduraiskamist.