Elektri hind Eestis ja mujal: millest see sõltub ja kuidas seda alla tuua?

Eesti tehnoloogiaettevõte Gridraven, kelle süsteem optimeerib ülekandeliine, kasutades selleks masinõppe põhist ilmastikumudelit ning võimaldades võrkudel seeläbi edastada soodsates tingimustes rohkem energiat, kutsus kokku Eesti energeetikamaastiku eksperdid, et rääkida elektrihinnast Eestis ja mujal, millest see sõltub ja kuidas see alla tuua.

Ekspertpaneelis osalesid Timo Tatar, Andres Maasing, Marko Allikson ja Ivo Palu. Paneeli modereeris Gridraveni tegevjuht Georg Rute.

Sõltumatu energiakaupleja Baltic Energy Partnersi juht Marko Allikson rõhutas, et kiireid lahendusi elektri tootmiskulude vähendamiseks ei ole. Tarbijatele saaks elektrihinda kiiresti alandada vaid otsese sekkumise läbi, kompenseerides kulusid muude vahenditega, kuid seeläbi kaoks signaal investeeringuteks paindlikkusse ja salvestusse. Allikson lisas, et tugevam võrguühendus Eesti ja Soome vahel võiks aidata Eestis hinda langetada ning püstitas küsimuse, kas Estlink 3 võiks valmida varem kui praegu planeeritud aasta 2035.

„Pikaajalise konkurentsivõimelise hinna tagamiseks puuduvad aga kiired lahendused. Vajalik on samaaegselt investeerida taastuvenergiasse, juhitavatesse ja baasenergia võimsustesse, soodustada tarbimise paindlikkust ning tugevdada elektriühendusi naabritega. Otsustav on kiirus investeerimiskeskkonna loomisel, sest Eesti otsused mõjutavad kogu piirkonna elektrituru arengut,“ kommenteeris Allikson.

Taastuvenergia kasutuselevõtt seab elektrivõrgule üha suuremaid nõudmisi. TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu rõhutas, et taastuvenergia omadus toota elektrit sõltuvalt ilmastikust muudab võrgu töökindluse tagamise keerukamaks. „Mida rohkem taastuvenergiat võrku lisatakse, seda keerulisemaks muutub võrgu töökindluse tagamine.“ Lahenduseks on investeeringud salvestustehnoloogiatesse ja võrgu moderniseerimine. „Salvestustehnoloogiad on võtmetähtsusega. Need aitavad tasakaalustada tootmise kõikumisi ja tagada, et energia on saadaval ka siis, kui tuul ei puhu või päike ei paista,“ lisas Palu.

Eesti peab vaatama ka ekspordivõimaluste poole

Elektrihinna alanemise kõrval peab Eesti vaatama ka ekspordivõimaluste poole. Ignitise Eesti haru juht Timo Tatar rõhutas, et taastuvenergia tootmine peab olema suunatud konkurentsivõimelisele hinnale ja rahvusvahelisele turule. „Taastuvenergia eksport ei ole ainult võimalus, vaid ka strateegiline vajadus. Samas vajame tõhusamat planeerimist, et leida sobivaid kohti ja lahendada liitumisprobleeme.“

Tatar lisas, et Põhjamaadest veidi kõrgem hinnatase on oluline argument, miks näeme praegu Baltimaades uusi taastuvelektri investeeringuid. Iga lisanduv tuule- ja päikesepark vähendab vajadust käivitada kallimaid fossiilseid elektrijaamasid ning toob sellega alla keskmist turuhinda. Samal ajal suurendab taastuvelektri kasvav pakkumine turuhindade kõikumist ja iga lisanduv turuhinda alla toov investeering muudab järgmiste projektide rahastamise veidi keerukamaks.

Ühtlasi kasvab ka turuhinna volatiilsus, mille vastu saavad tarbijad end lihtsalt kindlustada pikaajaliste fikseeritud hinnaga elektri tarnelepingute abil. Sellised lepingud on aga omakorda olulised taastuvelektri tootjatele, et jätkata uute projektide turule toomist. Nii on elektri pakkumine ja tootmine üksteisest tugevas sõltuvuses nagu avatud turule kohane. Pakkumise ja nõudluse parema ühildamise kõrval on võimalik astuda ka muid samme meie elektrituru suuremaks tegemiseks. Siin on kõige madalamal rippuvam vili ühtse Balti elektri hinnapiirkonna loomine niipea kui see on tehniliselt võimalik.

Rahvusvahelised ühendused ja kohalik tootmine on ekspertide hinnangul võtmetähtsusega energiasüsteemi stabiilsuse tagamisel. „Kui uusi liine pole kavas, siis neid ka 10 aasta pärast ei teki,“ hoiatas Palu, rõhutades pikaajalise visiooni tähtsust. Samas tõi Maasing esile vajaduse arendada omatootmist, et vähendada sõltuvust imporditud energiast. „Eesti eesmärgiks peab olema energiasõltumatus ja majanduskasv. Tuul on üks konkurentsivõimelisemaid energiaallikaid, mis koosmõjus elektri salvestamisega aitab tarbijatele taskukohaselt vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning täita meie kliimaeesmärke,“ lisas ta.

Eksperdid olid üksmeelel, et energiasüsteemi arendamine nõuab pikaajalist strateegiat, investeeringuid ja riikideülest tahet ja koostööd. Salvestustehnoloogiate arendamine, taastuvenergia konkurentsivõime suurendamine ja võrguühenduste rajamine on hädavajalikud, et saavutada taskukohane ja stabiilne elektrihind. „Energeetikas pole kiireid lahendusi, kuid sihipärased ja pikaajalised otsused tagavad, et Eesti energiasüsteem suudab toime tulla tuleviku nõudmistega,“ sõnas Maasing.

Ekspertide sõnul on elektrihinna alanemine võimalik, kuid see nõuab strateegilisi investeeringuid, paindlikke lahendusi ja võrgu moderniseerimist. Gridraven keskendub sellele, kuidas olemasolevaid elektrivõrke efektiivsemalt kasutada, et suurendada nende läbilaskevõimet ilma uusi liine ehitamata, ning aitab sel moel luua soodsamat ja stabiilsemat energiatulevikku. Gridraveni uuenduslik tehnoloogia suurendab ülekandevõimsust aasta keskmiselt kuni 30%, ilma uue infrastruktuurita, aitab vähendada keskmist energiahinda ning kiirendab taastuvenergia projektide elluviimist.

2024. aasta oktoobris allkirjastas Gridraven Eleringiga pilootprojekti, et rakendada oma innovaatilist tarkvarapõhist lahendust, mis katab 5000 km ulatuses Eesti elektrivõrgust ning hõlmab kokku 15 000 visangut. See uuenduslik lähenemine lahendab elektrivõrgu kitsaskohti, aitab vähendada elektrihinda ja toetab taastuvenergia integreerimist. Koostöö eesmärk on suurendada olemasolevate liinide läbilaskevõimet ning parandada prognooside täpsust keerukates oludes.