Uuring kinnitab: varasemast vähem inimesi tunneks ennast halvasti, kui jätaks maksud maksmata

Uuring näitab Eesti elanike maksutahte langust. Teisisõnu on aastaga 6% võrra langenud nende inimeste osakaal, kes tunneks end häirituna, kui jätaks maksud maksmata.

Kantar Emori uuringueksperdi Anu Varblase kinnitusel ei ole inimeste teadlikkus maksude maksmise suhtes oluliselt muutunud. Küll aga on muutunud inimeste hoiakud maksusüsteemi suhtes. „47% vastanutest peab maksusüsteemi lihtsasti mõistetavaks, aasta varem arvas nii 56% vastanutest. Langenud on isiklik maksumoraal ehk varasemast vähem inimesi tunneks ennast halvasti, kui jätaks maksud maksmata. Samuti on suhtumine nn musta majandusse muutunud leebemaks,“ ütles uuringu läbiviija Anu Varblane.

Uuringu läbiviija sõnul on vähenenud inimeste nõustumine sellega, et tänu maksude maksmisele osutab riik kodanikele teenuseid. 65% vastanutest ei pea maksusüsteemi õiglaseks ja 73% arvab, et süsteem on viimastel aastatel muutunud senisest ebaõiglasemaks. „Uuringu tulemusi tõlgendades nägime n-ö protestihäält. Avatud vastustest ilmnes rahulolematus sellega, et inimesed ei mõista, kuhu maksuraha suunatakse,“ lisas Anu Varblane Kantar Emorist.

Värske uuringu järgi usub 86% Eesti elanikest, et maksude maksmine on oluline kodaniku kohustus, kuid nende arvajate osakaal on võrreldes eelmise aastaga 5% langenud. Uuring näitab, et enamik elanikke on teadlikud maksude tasumise põhimõtetest – ca 90% vastanutest teab, kuidas ja mille pealt tuleb makse maksta ning teeb seda enda sõnul korrektselt.

Aastaga on 6% võrra langenud nende inimeste osakaal, kes tunneks end häirituna, kui jätaks maksud maksmata. 5% võrra on langenud nende osakaal, kelle arvates ei tohiks nn mustalt töötada. Küll aga on varasemast 5% enam neid inimesi, kes ei nõustu, et kaupu või teenuseid ei tohiks nn mustalt osta – nii leiavad 40% vastajatest.

Maksutahte indeks langes sel aastal 63,6 punktile, mis on uuringu seitsmeaastase ajaloo madalaim tulemus.

MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul võib uuringu tulemusi pidada ootuspäraseks. „Kuna varasemate aastatega võrreldes on eesootavaid maksumuudatusi oluliselt rohkem ja näiteks lisanduvate maksudega seoses on maksuteemad pidevalt avaliku arutelu all, mõjutab see paratamatult ka maksumaksjate hinnanguid. Positiivne on see, et lõviosa Eesti elanikest peab maksude maksmist oluliseks kodanikukohustuseks,“ sõnas Raili Roosimaa. Uuringu järgi peab 58% vastanutest tõenäoliseks, et osa tulu deklareerimata jätmisel võtab MTA nendega ühendust, eelmisel aastal oli nõnda vastanute osakaal 66%. Järelevalves lähtub MTA andmeanalüüsist ja riskihindamise mudelitest. „Oma järelevalves keskendume käibe varjamise, tööjõumaksudest kõrvale hiilimise ning kasumi varjatud väljaviimise riskidele. Suhtleme pidevalt ka nende maksumaksjatega, kes on jätnud osa tuludest deklareerimata,“ kinnitas MTA peadirektori asetäitja Raili Roosimaa.

Maksutahte uuringut korraldati MTA tellimusel seitsmendat aastat, seekord koostöös Kantar Emoriga. Uuringus küsitleti 1437 elanikku vanuses 15–74. Uuringu eesmärk on hinnata elanike hoiakuid ja uskumusi maksude, MTA töö ning maksusüsteemi suhtes, pakkudes väärtuslikku teavet valdkonna arendamiseks.