Peab maksma 300 000 eurot. Riigikohus mõistis Olerexi lõplikult süüdi, kuid vähendas trahvisummat
(59)
Riigikohtu otsusega jõustus keskkonnaameti otsus, mis mõistis Olerexi süüdi liiga väikse hulga biokütuse turule toomises 2022. aastal. Teine järjestikune biokütuse nõude rikkumine toob ettevõttele 300 000 euro suuruse trahvi. Sellega pääses ettevõte algselt neid ähvardanud palju suuremast trahvist.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et biokütuse osakaalu nõude eesmärk on muuta kütuseäri puhtamaks. „Nõue pakkuda tarbijale fossiilkütuste kõrval ka taastuvatest allikatest pärinevaid kütuseid on seatud selleks, et leevendada kliimamuutuseid ja muuta keskkonnasõbralikumaks väga suure mõjuga valdkonda ehk kütuseäri. Tänane riigikohtu otsus näitab, et keskkonnaamet on nende nõuete jõustamisel õigel teel,“ ütles Vakra.
Möödunud aasta detsembris mõistis keskkonnaamet väärteomenetluse otsusega Olerexi süüdi biokütuste osakaalu kohustuse täitmata jätmise eest 2022. aastal. Amet heitis kütuseärile ette seda, et müüdud kütuste hulgas ei olnud piisavalt taastuvatest allikatest pärinevaid kütuseid. Tänase riigikohtu otsusega jõustus süüdimõistev otsus, millega riigikohus määras karistuseks 300 000 eurot trahvi. 2021. aasta rikkumise eest karistas keskkonnaamet ettevõtet 12 000 euro suuruse trahviga, ka see otsus jõustus pärast pikka kohtuvaidlust.
„Keskkonna arvelt kokku hoidmine ei tohiks ära tasuda. Biokütuse osakaalu nõude kohustuse rikkumised mõjutavad nii ausat konkurentsikeskkonda kui meie kõigi tuleviku elukvaliteeti. Iga järgmine rikkumine peab tooma karmima karistuse, sest lõplik eesmärk on tagada nõuete täitmine,“ ütles Vakra. „Eesti kütusemüüjad ongi viimastel aastatel teinud taastuvatest allikatest pärineva kütuste tarbijale varasemast paremini kättesaadavaks. Pilt läheb järjest paremaks ja meie jätkame tööd selle nimel, et reeglid oleksid selgemad, arusaadavamad ja rikkumised saaksid karistatud.
Biokütuse osakaalu nõuded tulenevad vedelkütuse seadusest ja atmosfääriõhu seadusest ning sätestavad, et vähemalt 7,5% tarbimisse suunatud vedelkütustest peavad olema toodetud jätkusuutlikult ning seeläbi väheneks õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk. Nõuete täitmiseks on kütusemüüjal mitu valikut, näiteks võib kasutusele võtta transpordis kasutatava biogaasi, kaasata päikese- või tuuleenergiat või pakkuda tarbijatele fossiilsest naftast valmistatud diislikütuse alternatiivina teise põlvkonna biodiislit ehk HVO-d.
Olerex on trahvisumma vähendamisega rahul
Kütusefirma ja teda kohtus esindanud vandeadvokaat Oliver Nääs on rahul, et riigikohus vähendas neljapäeval avaldatud otsusega veelgi keskkonnameti poolt väärteomenetluses neile biokütuste kohustuse rikkumise eest määratud trahvi summat 300 000 euroni. Algselt määras keskkonnaamet Olerexile Eesti suurima väärteotrahvi summas 8 miljonit eurot, mida Tartu maakonnakohus vähendas kevadel juba 1 miljoni euroni. Riigikohtu otsus on lõplik ja seda edasi kaevata ei saa.
Riigikohus nõustus, et kuna väärteoprotokollis etteheidetud teoga ei kahjustatud keskkonda, inimesi ega vara ja kohustuse rikkumise ulatus oli väike, on ettevõtte süü keskmisest oluliselt väiksem. Seetõttu otsustas riigikohus tühistada Tartu maakohtu 21. märtsi 2024 otsuse Olerexile mõistetud karistuse osas ja tegi uue otsuse, millega mõistis kütusefirma karistuseks rahatrahvi 300 000 eurot. Samuti mõistis riigikohus Eesti riigilt Olerex kasuks välja 4000 eurot kaitsjatele kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
Olerexi esindaja, vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul näitab antud kohtuasi, et biokütuste valdkonna seadusandlus vajab olulisemalt selgemaid juhiseid ning regulatsioone. „Riigikohtu tänane otsus viitab sümptomile, mis on omane kogu kütuseturu regulatsioonile. Kütuseturgu ja erinevaid rohepöördega kaasnevaid kohustusi puuduta regulatsioon on mahukas, väga detailne ja nagu näha kohati ka vastuoluline. Sellistes regulatsioonide rägastikus on kohati keeruline orienteeruda nii ettevõtja aga kindlasti ka Keskkonnaametil endal,“ lausus Nääs.
Olerex vaidlustas eelmise aasta detsembris keskkonnaameti otsuse, millega amet trahvis kütusemüüjat vedelkütuse seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse väidetava rikkumise eest kaheksa miljoni euroga. Jaanuaris palus keskkonnaamet pärast Olerexi seisukohtadega tutvumist kohtule saadetud kirjas tühistada karistamise vedelkütuse seaduse alusel, sest selleks nõutavad eeldused on täitmata. Keskkonnaamet soovis kohtumenetluse jätkumist ainult atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel esineva väidetava rikkumise osas, kuid jättis vaatamata väärteootsuse sisust suure osa ära kukkumisele trahvisumma muutmata.
Väärteomenetlus puudutas olukorda, kui AS Olerex soetas 2022. aasta lõpus biokütuse nõude täitmiseks kütust koos sertifikaatidega, mis on rahvusvahelise jätkusuutlikkuse sertifitseerimissüsteemi (ISCC) andmebaasis registreeritud, müüjaks rahvusvaheline megakorporatsioon Trafigura. Keskkonnaameti hinnangul ei olnud kõnealused sertifikaadid aga biokütuse kohustuse täitmiseks Eestis sobilikud.
Olerex on kinnitanud, et ei saavutanud nimetatud tehinguga mingit rahalist kasu, sest ettevõte tegi kütuse ja sertifikaatide omandamiseks märkimisväärseid lisakulutusi. Kütusefirma väitel oli nende eesmärk täita seadusega sätestatud kohustus ja mingeid ärilisi eeliseid Olerex oma tegutsemisega ei saanud.
